Salva Kindlustuse AS (10284984)

Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Puudub vaidlus, et klaasi kahjustamine on kindlustuslepingu alusel kindlustusjuhtum, puudub vaidlus nõude summa üle. Kindlustusandja vastus ei viita omavastutuse kohaldamisele.

Tõendina esitatud fotode alusel ei ole võimalik tuvastada, kas avaldaja sõiduki klaasil oli enne väidetavat klaasi kahjustada saamist vigastus või mitte. Esitatud fotode kvaliteet ei võimalda seda. Esitatud fotode usaldusväärsus on küsitav, kuna väidetavate vigastuste kohti suurendades ilmub sinna ristkülikukujuline kast, millel on omakorda valge täpp. Suurendades foto muid kohti, sellist efekti ei ole. Seega on võimalik, et väidetava kahjustuse kohta on töödeldud.

Fotol suurendamise teel ilmuv valge täpp ei ole määratletav, ei ole aru saada, et tegemist on vigastusega, see võib olla klaasi määrdumine. Samuti ei ole foto tegemise aeg ja kindlustuslepingu sõlmimise hetk ühildatavad, vastavalt kaupleja seisukohale on klaasikindlustus rakendunud, kui klaasil puudub kahjustus lepingu sõlmimise hetkel.

Vaidlus puudub selles, et klaasile on tekkinud pragu, seega on kindlustusjuhtum toimunud. Hüvitamist välistav asjaolu, millele kaupleja on tuginenud, on tõendamata. Kahju hüvitamisest keeldumise aluse tõendamiskoormis lasub kindlustusandjal.

Pooled on sõlminud kindlustuslepingu.

Tarbija deklareeritu vastab sõlmitud kindlustuslepingu kindlustusjuhtumi kirjeldusele. Kindlustusjuhtum on toimunud, komisjon kontrollib, kas kaupleja esitatud hüvitamisest keeldumise alused esinevad.

Kaupleja väitel ei ole kahju tekkinud, sest sõiduki esiklaas oli kahjustatud enne kindlustuslepingu sõlmimist määral, et see oleks tulnud vahetada. Esitatud foto, millel on sõiduk enne kindlustuslepingu sõlmimist ja kus kaupleja väitel on nähtav varasem kahjustus, ei tõenda varasemat kahjustust. Foto suurendamisel ei selgu, et kaupleja osundatud kohas on kahjustus. Kaupleja esitatud asjaolu on tõendamata ja ei saa olla hüvitamisest keeldumise alus.

Kaupleja viitab, et on vabanenud tarbijale hüvitamise kohustusest VÕS § 448 lg 2 ja VÕS § 449 lg 2 alusel. Kaupleja ei ole tõendanud, et tarbija on rikkunud kindlustusandja suhtes mingit kohustust, samuti ei ole tõendeid tahtliku rikkumise kohta. Kaupleja esitatud asjaolu on tõendamata ja ei saa olla hüvitamisest keeldumise alus.

Kaupleja nägemus, et kaupleja võib anda kliendile korraldusi ilmuda mingi isiku juurde, ei haaku viidatud regulatsiooniga. Hüvitise taotleja peab andma teavet, kuid kindlustusandja koostööpartner või kahjukäsitleja peab minema kohta, kus teabeallikas asub. Kui isik ei soovi katkise esiklaasiga sõidukiga liigelda, ei saa kindlustusandja temalt seda nõuda. Lisaks nähtub esitatu põhjal, et kaupleja ei ole teostanud kahjukäsitlust korrektselt ja ei ole tarbijaga suhelnud. Kui kindlustusandja ei suhtle kliendiga, on ennustatav, et ta ei saa soovitud teavet ning kahjukäsitlus tundub kliendile ebaviisakas ja selle käigus tekivad konfliktid.

Nõude summa osas ei ole kaupleja vastuväiteid esitanud.

Pooled on sõlminud kindlustuslepingu.

Esitatu kohaselt tekkis tarbija sõiduki esiklaasi kahjustus, kaupleja keeldub seda hüvitamast.

Kaupleja leiab, et tarbija oleks pidanud sõiduki esiklaasi vahetama. Tõendeid selle kohta, et tarbija oleks pidanud esiklaasi vahetama, ei ole esitatud. Kaupleja ei ole tõendanud, et tarbija sõiduki esiklaas oli juba enne pragunemist selline, et esines õiguslik keeld seda kasutada või esines kohustus see vahetada.

Esitatu kohaselt pragunes tarbija sõiduki esiklaas pärast täkete parandamist löökaugust läbi sõites kohast, kus see oli parandatud.

Pooled viitavad klaasi varasemale kahjustusele, mille hüvitamisest kindlustusandja keeldus aprillis 2022. Puudub teave, et  kindlustusandja teavitas tarbijat aprillis 2022 õigusest kahju hüvitamisest keeldumise otsus vaidlustada. Seega on tarbijal seni õigus esitada selle kahju hüvitamise nõue, see ei ole aegunud.

Esitatu kohaselt tuvastas kindlustusandja 2022 varasema vigastuse tarbija esitatud foto põhjal. Tarbija hinnangul ei olnud fotol klaasikahjustus vaid see võis olla määrdumine. Komisjoni hinnangul on fotode alusel, mis on sõidukist enne kindlustuslepingu sõlmimist, võimatu tuvastada, kas tegemist on klaasikahjustuse või määrdumisega. Võimalikule klaasikahjustusele viitab see, et kui tarbija pöördus täketega 2022 remonti, tuvastati vigastused samadest kohtadest, kus enne kindlustuslepingu sõlmimist asusid vaidlusalused määrdumiskohad või vigastused.

Komisjonil ei ole esitatu põhjal võimalik usaldusväärselt tuvastada, kas 2022 kõrvaldatud vigastus oli enne kindlustusjuhtumit tekkinud klaasikahjustus või mitte. Tõendid selle kohta ei ole kvaliteediga, mis võimaldavad teha kategoorilist otsust. 

Klaasi pragunemise fakt löökaugust läbisõitmisel ei ole vaidluse all. See vastab liiklusõnnetuse kahju mõistele ja on poolte lepingu alusel kindlustusjuhtum.  Kindlustusandja väitel ei ole see tulenevalt kindlustuslepingust klaasikindlustuse kindlustusjuhtum vaid liiklusõnnetuse riski realiseerumine. Komisjon nõustub sellega, pragunemist ei põhjustanud otsene löök klaasile, tegemist on liiklusõnnetuse riski realiseerumisega.

Tõendid puuduvad, et pragunemise põhjus oli varasem vigastus. Varasem vigastus oli kõrvaldatud. Ei ole alust väita, et vea kõrvaldamine oli ebakvaliteetne.

Kasutatud sõidukil esineb varasemate vigastuste parandustöid, see on kasutatud sõidukite harilik omadus. Hüvitamisest keeldumise aluse peab tõendama kindlustusandja, seda ei ole tehtud. 

Kindlustusjuhtumi hüvitamisel kohaldub omavastutus. Tulenevalt esitatud tõenditest on hüvitatav kahju pärast omavastutuse mahaarvamist 70 eurot.

Puudub vaidlus, et kindlustusjuhtum seoses tarbija tervisekahjustusega on toimunud ning seoses tervisekahjustusega hüvitatav summa on 80,8 eurot ja see on hüvitatud.

Poolte vaidlus 80,8 euro hüvitamise osas on lõppenud. Kaupleja tunnistas seda nõuet ja hüvitas selle tarbijale pärast komisjoni istungit ja enne otsuse tegemist.

Kaupleja on keeldunud hüvitamast reisi ajal kahjustatud jalgratast ehk varalist kahju viitega sellele, et jalgratta kahjustamise sündmus ei ole pooltevahelise reisikindlustuse lepingu alusel kindlustusjuhtum.

Vastavalt VÕS § 476 lõikele 1 hüvitatakse kahju vastavalt kindlustuslepingule järgmiselt: Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.". Seega eeldab hüvitamine, et kahju on tekkinud kindlustusjuhtumi tõttu.

Arvestades pooltevahelise kindlustuslepingu punkti 6.1 ei ole sündmus, milles jalgratas sai kahjustada, kindlustuslepingu alusel kindlustusjuhtum.

Arvestades asjaolu, et jalgratas ei ole saanud kahjustusi kindlustusjuhtumi tõttu puudub tarbijal jalgratta kahjustamisega seotud nõue kaupleja vastu. Arvestades, et antud nõuet ei eksisteeri, ei võta komisjon seisukohta selle nõude summa osas.

Kaupleja on nõude selles osas, milles see eksisteeris, rahuldanud, seega tuleb esitatud avaldus jätta rahuldamata.

Vaidlust selles, et kindlustatud sõiduki esiklaasile pärast kindlustuslepingu sõlmimist tekkinud prao kõrvaldamise kulu kuulub kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Seega ei ole vaidlust , kas selline sündmus, kui see toimus pärast kindlustuslepingu sõlmimist, on kindlustusjuhtum või mitte.

Tarbija on esitanud tõendi selle kohta, et tema sõiduki esiklaasis on pragu ja samuti on tarbija tõendanud, et tal on kauplejaga sõlmitud kindlustusleping, mille kohaselt tekib sõiduki esiklaasi kahjustuse kõrvaldamise kulu hüvitamisele.

Nõude summa osas vaidlus puudub.

Kindlustushüvitise maksmisest keeldumise aluse peab tõendama kindlustusandja.

Kindlustusandja tugineb fotole, mis väidetavalt on tehtud enne sõiduki suhtes kindlustuslepingu sõlmimist. Esitatud fotol väidetavalt kujutatud klaasikahjustus ei ole fotol nähtav. Foto suurendamisel ei ole võimalik veenduda, et sõiduki esiklaasil oleks pragu.

Analoogselt kohtuvaidlusega tuleb ka kohtueelse vaidluse korral poolel asjaolud, millele ta tugineb, tõendada (TsMS § 230). Kaupleja ei ole enda väidet, et sõiduki klaas oli praoga juba kindlustuslepingu sõlmimist, tõendanud.

Poolte vahel on sõlmitud kehtiv kindlustusleping.

Tarbija esitatud avalduse põhjal on poolte vaidlus selle üle, kas sõidukil oli enne kindlustuslepingu sõlmimist esiklaasil täke.

Kaupleja väitel on vaidlus ka selles, kas kauplejal on hüvitamiskohiustus, kui on tuvastatud, et sõiduki esiklaasil oli enne kindlustuslepingu sõlmimist vigastus.

Vaidlus puudub selle üle, et kindlustuslepingu alusel on kindlustatud sõiduki esiklaasi purunemise risk. Selle riski kindlustas kaupleja pärast seda, kui oli saanud sõiduki fotod.

Kui kaupleja hinnangul oli esiklaas varem kahjustatud, ei oleks kaupleja pidanud klaasikindlustuse kindlustuskaitset andma või selle riski kindlustamisel oleks pidanud tegema vigastuse eksisteerimise kohta märke poliisil VÕS § 436 lg 1 kohaselt.

Komisjonile esitatud fotode põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas tarbija sõiduki esiklaas on enne kindlustuslepingu sõlmimist vigastatud või mitte. Foto suurendamisel on märgatav laik, mida kaupleja ilmselt hindab vigastuseks, kuid foto teravus on selline, et ei ole võimalik aru saada, mis see on.

Kohtumenetluses peab pool vastavalt TsMS § 230 lg 1 hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ka vaidluse kohtueelsel lahendamisel jaotub tõendamiskoormus samuti, ehk kahju hüvitamisest keeldumise aluse peab tõendama kaupleja. Kaupleja esitatud fotodega ei ole tõendatud, et tarbija sõiduki esiklaas oli vigastatud enne kindlustuslepingu sõlmimist.

Kuna ei ole tõendatud, et sõiduki esiklaasil oli kindlustuslepingu sõlmimise ajal vigastus, siis ei pea komisjon seisukohta võtma selle osas, kas hüvitamiskohustus on juhul, kui oleks tõendatud, et kindlustuslepingu sõlmimise ajal oli sõiduki esiklaas vigastatud.

Tarbija on esitanud nõude 600 euro hüvitamiseks. Kaupleja väitel on kahju 713 eurot. Seega ei vaidlusta kaupleja nõude suurust, kuna kaupleja on esitatud tõendi, et kahjusumma ületab esitatud nõude summat.

Kindlustusjuhtum on toimunud ning kauplejal on tulenevalt VÕS § 476 lg 1 ja kindlustuslepingust kahju hüvitamise kohustus.