Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490)

Komisjon nõustub kauplejaga selles, et parkimiskella näidu õigsuse eest vastutab sõiduki juht; komisjon jagab kaupleja seisukohta ka selles, et parkimiskontrolörilt ei saa nõuda, et ta lisaks parkimiskella näidule kontrolliks sõiduki parkimisalale saabumise aega muude andmete põhjal. Seega võib jaatada parkimiskontrolöri õigust määrata leppetrahv temal olemasolevate andmete alusel.

Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et kauplejal puudub kohustus kontrollida tegelikke asjaolusid tarbija algatatud vaidemenetluses. Arvestades lepingu sõlmimise ja rikkumise tuvastamise asjaolusid (juhil puudub võimalus anda selgitusi), tuleb vaidemenetluses kauplejalt eeldada tegelike asjaolude väljaselgitamist ja nendel asjaoludel hinnata, kas leppetrahvi kohaldamiseks oli sisulist alust või ei olnud.

Tarbija esitas kaupleja vastu kahju hüvitamise nõude. Tarbija nõue oli tõendamata ja rahuldamisele ei kuulunud.

VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav.

Käesolevas asjas Tarbija põhjendas ja tõendas, et Kaupleja parkimistingimused ei kehtesta

korda, kuidas peaks toimuma sõiduki järelhaagise parkimise registreerimine. Komisjon nõustub Tarbijaga, et see tekitab järelhaagiste parkimisel segadust, millest tulenevalt tuleb lugeda kohustuse rikkumine vabandatavaks VÕS § 103 lg 1 järgi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Tarbija avaldus rahuldada.

Komisjon peab vajalikuks juhtida Kaupleja tähelepanu, et asjatute vaidluste ärahoidmiseks tuleks täpsustada parkimistingimusi, kui pargitakse enam kui ühele parkimiskohale, näiteks sõiduki ja järelhaagise parkimisel.

Tarbija on esitanud väite, et kauplejal puudub õigus antud kohas parkimiskohta üürile anda. Tarbijale on antud kinnistu omaniku esindaja kinnitanud, et selles kohas puudub kauplejal õigus parkimist korraldada.

Kaupleja väidab, et tal on õigus antud kohas parkimiskohta üürile anda ja seal parkimist korraldada aga keeldub selle tõendamisest.

Vastavalt tsiviikohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. See põhimõte on kohaldatav ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel.

Kaupleja ei ole tõendanud, et tal on õigus antud kohas parkimiskohta üürile anda või maaomaniku esindajana liiklust korraldada.
Kui kauplejal see õigus puudub, et teki kaupleja ja tarbija vahel antud kohta sõiduki parkimisel õigussuhet, sest kauplejal puudub õigus selles kohas liikluse korraldamiseks ja parkimiseks lepingute sõlmimiseks.

Kaupleja esitatud vastuväide tarbija avaldusele on paljasõnaline. Esitatud fotod liikluskorraldusvahenditest ei tõenda kauopleja õigust esitada leppetrahvinõue. '

Kui kaupleja ja maaomaniku vahel puudub leping antud kohas parkimise korraldamiseks, siis ei ole kauplejal vaatamata paigaldatud liikluskorraldusvahenditele alust esitada leppetrahvi nõuet.

Kaupleja nõude eksisteerimine ei sõltu pelgalt sellest, kas antud ala suhtes on maaomanikuga sõlmitud leping vaid ka sellest, missugused on selle lepingu sätted.

Kui maaomanik taganeb kauplejaga sõlmitud lepingust, siis on selle taganemise õiguspärasus maaomaniku ja kaupleja sisesuhe. Lepingust taganemine on poole kujundusõigus ja selleks esitatud tahteavaldus jõustub selle teisele poolele kättetoimetamisest. Kaupleja on hiljemalt käesolevas menetluses saanud teada, et kinnistu omanik on taganenud lepingust viidatud parkimiskoha suhtes või seisukohal, et selle suhtes ei kehti parkimise korraldamiseks sõlmitud leping.

Tulenevalt tarbija väidetest on kaupleja viidatud ala kohta kinnitanud, et sellel alal parkimine on tasuta kuid tarbija parkimiskoht on mujal. Kui kauplejal ei ole õigust sellel alal parkimist korraldada või selles kohas on parkimine tasuta, siis ei saa kaupleja seal parkijalt nõuda tasu mingis vormis.

Ärisaladuse kaitse ei õigusta lepingu mitteavaldamist olukorras, kus leping on vajalik poole lepingust tulenevate õiguste tõendamiseks. Kui väidetav õigus tuleneb lepingust ja lepingut ei esitata, ei ole sellise õiguse olemasolu tõendatud. Selle asjaolu tõendamiskoormis lasus kauplejal ja kui kaupleja enda vaidlustatud õiguse olemasolu ei tõenda tuleb seda muude asjaolude kontekstis tõlgendada õiguse puudumisena.

Esitatust tulenevalt on esitatud leppetrahvi nõue alusetu.

Tarbija kasutas tasulist parkimiskohta, kuid ei tasunud selle eest üürileandjale vaid muule isikule. Tarbija sai aru, et tegemist on tasulise parkimiskohaga.

Parklas oli tähistus, mille kohaselt oli võimalik tuvastada isik, kellele tuleb parkimise eest tasuda ning parkimise eest tasumisel on võimalik veenduda, et tasumine õnnestus ja sealhulgas, et tasuti õigele isikule ja õiges kohas parkimise eest.

Tarbija viitab vastutusest vabandava asjaoluna sellele, et ta tasus valele isikule. Esitatud asjaolu ei vabanda tarbija lepingurikkumist. Kui üks isik sõlmib üürilepingu teisele isikule on üüri tasumise kohustus täidetud, kui üür tasutakse õigele isikule. Eksimus, mis tekkis tasumisel, on esitatu põhjal tarbija riisiko.

Vastavalt tsiviikohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. See põhimõte on kohaldatav ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel.

Tarbija ei ole tõendanud seda, et kauplejal on vastutus parkimisäpi toimimise eest. Asjaolu, et kauplejale saab tasuda muuhulgas tarbija viidatud vahendi abil ei tähenda, et kauplejal on vastutus selle vahendi toimimise eest. Tarbija ei ole põhjendanud ega tõendanud, et riisiko makse tasumisega eksimise eest lasub kauplejal.

Pooltel on leping parkimiskoha kasutamiseks. Lepingutingimuste kohaselt peab parkivale sõidukile olema paigaldatud korteriühistu luba, vastasel korral võib kohaldada leppetrahvi.

Esitatu kohaselt on parkimisluba seotud sõidukiga, millele see on paigaldatud. Tarbija leiab, et üks luba on seotud ühe sõidukiga, kuid samas on tarbija seisukohal, et kui sõidukist haagitakse lahti treiler, võib seda parkida ilma loata. Tarbija ei ole sellise parkimisõiguse olemasolu tõendanud.

Tarbija esitatu kohaselt oli sõiduki haagis pargitud nii, et sellel ei olenud korteriühistu väljastatud luba. Esitatud asjaolude kohaselt on selline sõiduki loata parkimine antud parklas lepingutingimuste rikkumine ja võib kaasa tuua leppetrahvi nõude esitamise.

Vaidluste lahendamisel rakendub tsiviikohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestatud põhimõte, et kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millele ta tugineb. Antud juhul ei ole tarbija tõendanud, et esinevad tavad ja praktika, mille alusel puuduks kauplejal VÕS § 25 lg 1 alusel võimalus leppetrahvi nõuda.

Leppetrahvi nõude esitamine on seotud iga rikkumisega, ühe rikkumise korral selle õiguse mittekasutamine ei muuda õigust nõuda leppetrahvi järgmiste rikkumiste korral.

Tarbija parkis tasulises eraparklas ja selle eest parkimistasu ei maksnud, kaupleja määras talle tasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Tarbija vaidlustas leppetrahvi ja palus see tühistada, kuna ta ei rikkunud kaupleja parkimistingimusi. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Märksõnad: Europark Estonia osaühing, prakimisteenus, leppetrahvi tühistamise nõue.
Sisu: Tarbija parkis korraga kahte autot ühelt mobiilinumbrilt. Kaupleja tegi trahvi, kuna kaupleja kodulehel on kirjas, et saab parkida ainult ühte autot ühelt mobiilinumbrilt. Komisjon leidis, et kaupleja on leppetrahvi õigesti kohaldanud ning tarbijalt pretensiooni saamisel seda asjaolusid arvestades vähendanud. Kuivõrd tarbija on vaidlustanud üksnes leppetrahvi nõude, ei anna komisjon käesolevas vaidluses hinnangut selles, kas tarbijal oli võimalik sideteenuste lepingu sõlmimisele eelnevalt kasutatavate tingimustega eelnevalt tutvuda või mitte. Komisjon nõustub kauplejaga selles, et tegemist ei ole parkimisteenuse osutaja vastutusalaga.
VÕS § 3, § 158 lg 1.

Märksõnad: leppetrahvi tühistamine
Kaupleja koostas tarbijale leppetrahvinõude, mille järgi peab tarbija tasuma nõuetevastase parkimise eest 30.00 eurot leppetrahvi. Tarbija on seisukohal, et korteriomandi omanikuna on tal kaasomanike vahel sõlmitud lepingu alusel õigus kasutada ehitise 0-korrusel asuvat laadimisestakaadi oma korteri reaalosa teenindamiseks. Kaupleja on leppetrahvi kohaldamisel tuginenud OÜ Kinnisvaraekspert Tallinn, OÜ Tornimäe Ärikeskus ja OÜ Tornimäe Hotell sõlmitud lepingule, mille esemeks on parkimise korraldamine ja parkimiskontrolli teostamine. Komisjon ei nõustu tarbija seisukohaga ja selgitab, et parkimise korraldaja sõlmib tähistatud parkimiskohta kasutada sooviva autojuhiga lepingu parkimisala kasutamiseks pakkumuse esitamise ja sellega nõustumise teel. Parkimisleping loetakse sõlmituks hetkest, kui parkla kasutaja oma juhitud sõiduki tähistatud parkimisalale pargib.
VÕS § 3 p 1, VÕS õ 158 lg 1, TKS § 1 lg 6