EILE

AS ÜHISTEENUSED (11052490)

Registrisse kantud

Üldinfo

Firma nimi
AS ÜHISTEENUSED
Registrikood
11052490
Õiguslik vorm
Aktsiaselts
Staatus
Registrisse kantud
Endine nimi
AS ÜHISTEENUSED
Registreeritud
25.06.2004 (19 aastat tagasi)
KMKR number
EE101101374
Põhikapital
39375.00 EUR
Põhitegevusala
AS ÜHISTEENUSED on registreeritud 25.06.2004 (19 aastat 9 kuud tagasi) aadressil Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 15. AS ÜHISTEENUSED on tegutsev ettevõte. Firma õiguslik vorm on aktsiaselts. Registrikood on 11052490, käibemaksukohustuslasena registreerimise number (KMKR) on EE101101374. Põhikapitali suurus on 39375.00 EUR. Ainus juhatuse liige on Hendo Priimägi.

Ettevõtte põhitegevusala on Parklate tegevus.

Maksud

Kvartal Riiklikud maksud Tööjõu maksud Maksustatud käive Töötajate arv
2023.4
207 090
144 691
1 799 862
71
2023.3
463 103
154 606
1 677 747
68
2023.2
175 562
134 299
1 732 413
70
2023.1
149 135
124 087
1 706 096
54
2022.4
183 900
125 480
1 715 083
54
2022.3
374 193
131 913
1 660 936
54
2022.2
425 963
125 959
1 647 084
57
2022.1
150 074
118 804
1 593 702
57
2021.4
191 476
117 576
1 618 323
69
2021.3
199 792
132 486
1 479 786
72
2021.2
547 586
112 649
1 168 596
71
2021.1
115 938
112 733
1 224 154
66
2020.4
170 587
118 168
1 382 151
79
2020.3
178 318
125 028
1 310 874
75
2020.2
137 689
114 653
954 363
75
2020.1
168 186
121 815
1 817 341
67
2019.4
197 754
119 315
1 745 296
97
2019.3
220 891
132 433
1 695 839
101
2019.2
161 066
95 510
1 613 767
95
2019.1
1 030 579
102 261
1 604 173
69
2018.4
171 864
101 221
1 645 234
94
2018.3
139 685
112 570
1 435 254
89
2018.2
159 002
84 497
1 448 589
80
2018.1
128 541
98 664
1 549 358
63
2017.4
142 684
93 909
1 504 148
98
2017.3
146 798
106 582
1 375 876
98
2017.2
147 688
89 065
1 414 343
93
2017.1
102 286
88 056
1 436 699
67
()

Tarbijavaidluste komisjoni otsused

Otsuse nr 20-1/23-06890-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 12. jaan 2024)

Otsus: Tarbija kasuks
Komisjoni arvates ei olnud olukorras, kus 1) parkimislepingu sõlminud isik, so sõiduki parkinud juht oli kauplejale teada, 2) kaupleja oli tuvastanud lepingu rikkumise ja esitanud sõiduki juhile leppetrahvi nõude, 3) parkimislepingu poolte vahel oli toimunud vaidemenetlus (milles kaupleja pidi muu hulgas tuvastama, et vaie oli esitatud õigustatud isiku poolt), kauplejal mingit mõistlikku põhjendust teha järelepärimist riiklikkusse registrisse sõiduki omaniku andmete saamiseks. Arutlused tõendamise koormuse jaotamises on ainetud, kuna puudus ebaselge või vaieldav tõenamist vajav asjaolu.

Otsuse nr 19-1/23-13712-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 4. jaan 2024)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi, kuna tarbija ei näinud parklasse sisenemisel parkimistingimuste infotahvlit ega ole seetõttu nõudeid rikkunud. Komisjon nõustus tarbijaga ja rahuldas tarbija nõude.

Otsuse nr 19-1/23-12639-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 2. jaan 2024)

Otsus: Tarbija kasuks

Otsuse nr 19-1/23-12997-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 2. jaan 2024)

Otsus: Tarbija kasuks
Liiklusseaduse (LS) § 2 p 50 järgi on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. LS § 6 lg 6 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega (edaspidi – määrus) kehtestatud liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused. Määruse § 2 lg 1 järgi kehtestatakse liiklusmärgiga teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Kõnealuses vaidluses omavad tähendust keelu- ja mõjualamärkide ning osutusmärkide ja lisateatetahvlitega seonduvad nõuded (lg 2 p-d 3, 5 ja 8 ning määruse lisad 3, 5 ja 8). Muu parkimislepingu tingimusi kajastav liiklusväline teave tuleb parkimise korraldajal parkijatele nähtavaks teha viisil, mis ei eksita ega raskenda liikluskorraldusvahendite mõistmist.

Otsuse nr 19-1/23-12645-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 2. jaan 2024)

Otsus: Tarbija kasuks
Parkimise korraldaja sõlmib tähistatud parkimiskohta kasutada sooviva autojuhiga lepingu parkimisala kasutamiseks pakkumuse esitamise ja sellega nõustumise teel. Sõiduki juht ja parklapidaja sõlmivad parkimislepingu tingimustel, mis on nähtavaks tehtud parkla sissesõidu juures. Parkimisleping loetakse sõlmituks hetkest, kui parklasse sõitnud juht sõiduki tähistatud parkimisalale pargib. Arvestades lepingu sõlmimise viisi, eelkõige asjaolu, et parkija väljendab nõustumust avalikult väljapandud teabele (pakkumusele) teoga (sõiduki parkimisega), on komisjoni hinnangul oluline, et liiklusväline teave ja liikluskorraldusmärkidel olev teave on selge ja piisav parkimisotsuse tegemiseks. Olukorras, kus eraparkla on osaks suuremast parkimiseks kasutatavast / parkimist võimaldavast alast, tuleb erinevalt korraldatud tsoonid üksteisest selgelt eristada ja tähistada.

Otsuse nr 20-1/23-08574-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 18. dets 2023)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija parkis sõiduki tasulisel parkimisalal, kus oli liikluskorraldusvahendist paremal õigus tasuda parkida parkimiskellaga 1h. Kaupleja määras leppetrahvi, sest Kaupleja teadis, et liikluskorraldusvahendist paremal on kolm kohta tasuta parkimiseks, kuigi parkimiskohti on kokku rohkem. Tarbija sõiduk ei parkinud neil kolmel kohal. Komisjon pidas Tarbija eksimust vabandatavaks, sest liikluskorraldusvahendiga loodud märgistus ei olnud piisav, et keskmiselt mõistlik inimene mõistaks, mitu parkimiskohta on mõeldud tasuta parkimiseks. 

Otsuse nr 20-1/23-09846-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 13. dets 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija parkis sõiduki eraparklasse ja sai kahel korral leppetrahvi. Tarbijal oli territooriumi omanikuga sõlmitud üürilepingust tulenevalt õigus tasuta parkimisele, aga eelnimetatud õigus oli aegunud ja Tarbija ei kontrollinud parkimisõiguse olemasolu enne parkimist. Tarbija parkimisõigus uuendati paar kuud hiljem. Tarbija nõudis Kauplejalt leppetrahvide tühistamist. Komisjon jättis Tarbija avalduse rahuldamata, sest Tarbija vastutab parkimisõiguse olemasolu eest ja peab seda enne parkimist kontrollima.  

Otsuse nr 20-1/23-10831-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 6. dets 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi, kuna tarbija kasutas kaupleja lubatud tasuta parkimisaega ja oli parkimise alguse parkimiskellaga märgistanud. Selles eraparklas andis tasuta parkimise õiguse vaid sõiduki registreerimine parkimiskioskis, kuna tarbija seda nõuet ei järginud, oli leppetrahvi määramine põhjendatud. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Otsuse nr 20-1/23-11099-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 6. dets 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi, kuna tarbija kasutas kaupleja lubatud tasuta parkimisaega ja oli parkimise alguse parkimiskellaga märgistanud. Selles eraparklas andis tasuta parkimise õiguse vaid sõiduki registreerimine parkimiskioskis. Tarbija seda nõuet ei järginud, leppetrahvi määramine oli põhjendatud. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Otsuse nr 20-1/23-06681-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 7. nov 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Tarbija soovis kasutada õigust parkida 15 minutit tasuta, kuid ta ei fikseerinud parkimiskellaga parkimise algusaega ja eemaldus sõidukist. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, millise eest võis kaupleja määrata leppetrahvi. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Otsuse nr 20-1/23-07671-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 7. nov 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt kasutas tarbija parkimise alustamise registreerimisel mobiilirakendust ning märkis sõiduki parkimise kohaks ebaõige parkla, seetõttu kaupleja ei saanud parkimistasu. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, kuna tarbijal oli võimalus õige parkimise tsoon välja selgitada. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Otsuse nr 20-1/23-06826-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 7. nov 2023)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimise leppetrahvi. Tarbija saatis parkimise algusaja kohta sõnumi sisestades ekslikult sõiduki registreerimismärgi ja parkla tähise ette sõna tsoon. Kaupleja ei saanud kontrollimise ajal tuvastada, kas sõiduki parkimise algusaeg on fikseeritud. Asjaoludega leidis kinnitust, et tarbija parkimise alustamine õnnestus ja kaupleja sai parkimistasu kätte. Leppetrahvi nõue ei  olnud põhjendatud, komisjon rahuldas tarbija nõude.

Otsuse nr 20-1/23-06610-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 7. nov 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Tarbija kasutas parkimise alustamise registreerimisel mobiilirakendust ning märkis sõiduki parkimise kohaks ebaõige parkla. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, kuna tarbijal oli võimalus õige parkimise tsoon välja selgitada. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Otsuse nr 19-2/23-07262-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 27. sept 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Parkimistingimuste punkt 13 kohaselt sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ja lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhisest.

Kaupleja tõendas, et Tarbija parkis sõiduki  parkimiskeelu alal, mis nähtub fotodelt, millega rikkus parkimistingimuste punkti 13 ning selle  eest kohaldati leppetrahvi.

Komisjon nõustub Kauplejaga, et sõiduki parkimine keset asfaltplatsi ei ole lubatud,. Parkida tohib märgistatud parkimiskohale. Liiklusreeglite järgmise kohustus eraparklas oli Tarbija kohustus tulenevalt parkimistingimuste p-st 13.

Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS §  158 lg 1).

Otsuse nr 20-1/23-06938-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 27. sept 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Sõiduki paigutamisega tasulise parkla  alale sõlmitakse selle ala sissesõidu juures nähtaval olevatel (tüüp)tingimustel üürileping VÕS § 271 tähenduses, mille ese on sõiduki ajutiseks hoidmiseks vajaliku maa-ala kasutusse andmine (parkimisleping).

Otsuse nr 20-1/23-06363-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 27. sept 2023)

Otsus: Tarbija kasuks
Asjaolu, et Tarbijal puudus tahe eirata parkimiskorralduse nõudeid tõendab sõiduki parkimise registreerimine parkimiskioskis. Sõiduki sisenemisel parkimisalale oli vastav info, et parkimine tuleb registreerida parkimiskioskis. Antud nõudest Tarbija juhindus.

Komisjon ei tuvastanud, et Tarbija rikkus parkimistingimuste punktis 13 märgitud hoolsuskohustust, mille puhul oli Kaupleja õigustatud kohaldama leppetrahvi. Kui sõiduk pargiti tagurdades nagu nähtub auto asukohast, siis infopost parkimiseks Karjäärikeskuse külalistele, ei  pruukinud jääda sõidukijuhi vaatevälja.

Kui tegemist oli eraldatud parkimiskohaga, siis esineb kohustuse rikkumise vabandatavus VÕS § 103 järgi.

Komisjon peab vajalikuks märkida, et asjatute vaidluste ärahoidmiseks tuleks ka info eraldatud parkimiskohtade registreerimise kohta selgemini välja tuua infotahvlil parklasse sisenemisel. See juhiks sõidukijuhtide tähelepanu eraldatud parkimiskohtade jälgimisele.

Otsuse nr 20-1/23-06613-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 27. sept 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Parkimistingimuste näol on tegemist lepingu tüüptingimustega VÕS § 37 lg 1 alusel, mis on lepingu osaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Parkimistingimuste punkt 13 kohaselt sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ja lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhisest.

Otsuse nr 19-1/23-04901-017 (otsuse avaldamise kuupäev: 29. juuni 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Pooled sõlmisid kehtivalt üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks.

Tarbija on lepingut rikkunud märkides sõnumisse, millega alustati parkimine, vale sõiduki andmed. Selliselt on tarbija rikkunud parkimistingimuste punkti 11 jättes edastamata pargitud sõiduki registreerimisnumbri.

Tarbija edastas teise sõiduki registreerimisnumbri. Kuna tarbija ei edastanud kauplejale tõendit selle kohta, et sõiduk, mille number oli märgitud sõnumis, ei asunud parkimisajal nimetatud parklas, oli kaupleja otsus leppetrahvi mitte muuta, ootuspärane.

Komisjonile on tarbija esitanud tõendi selle kohta, et sõiduk, mille registreerimisnumber kauplejale edastati, ei asunud tegelikult parklas. Esitatud tõend on usaldusväärne ning komisjon loeb selle asjaolu tõendatuks.

Tarbijale määratud leppetrahv on selle eest, et tarbija parkis sõiduki parklasse tasu maksmata. Tarbija on tõendanud, et tegelikkuses oli tasu makstud. Kui tasu oli makstud, siis seda rikkumist, mida kaupleja tarbijale ette heitis, ei ole toimunud. Samas on tarbija siiski lepingut rikkunud, teatades kauplejale ebaõige numbri ja seetõttu määras kaupleja leppetrahvi. Lepingurikkumine põhjustas kauplejale ettekujutuse, et parklasse pargitud sõiduki eest ei ole tasutud. Parkimisega seonduv ja sõnumi saatmise korrektsus on tarbija riisiko.

Komisjon leiab, et tarbija eksitus ei muuda lepingurikkumist vabandatavaks. Siiski on olukord, kus parkimistasu jäetakse maksmata väga erinev sellest, kui parkimistasu makstakse kuid ekslikult esitatakse vale sõiduki andmed.

Kaupleja poolt määrastud leppetrahv on määrastud arvestades lepingurikkumist, kus sõiduk on pargitud parkimistasu maksmata. Tegelikult sellist rikkumist ei olnud, eksisteeris tarbija eksimus sõiduki andmete esitamisel.

Tegelikult toimunud lepingurikkumise eest on kohane leppetrahv 10 eurot.

Otsuse nr 19-1/23-04083-017 (otsuse avaldamise kuupäev: 21. juuni 2023)

Otsus: Tarbija kasuks
Pooled sõlmisid kehtivalt üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks.

Tarbija on lepingut rikkunud märkides sõnumisse, millega alustati parkimine, vale sõiduki andmed. Selliselt on tarbija rikkunud parkimistingimuste punkti 11 jättes edastamata pargitud sõiduki registreerimisnumbri. Tarbija edastas teise sõiduki registreerimisnumbri.

Kuna tarbija ei edastanud kauplejale tõendit selle kohta, et sõiduk, mille number oli märgitud sõnumis, ei asunud parkimisajal nimetatud parklas, oli kaupleja otsus leppetrahvi mitte muuta, ootuspärane.

Komisjonile on tarbija esitanud tõendi selle kohta, et sõiduk, mille registreerimisnumber kauplejale edastati, ei asunud tegelikult parklas. Esitatud tõend on usaldusväärne ning komisjon loeb selle asjaolu tõendatuks.

Tarbijale määratud leppetrahv on määratud selle eest, et tarbija parkis sõiduki parklasse tasu maksmata. Tarbija on tõendanud, et tegelikkuses oli tasu makstud.

Kui tasu oli maksnud, siis seda rikkumist, mida kaupleja tarbijale ette heitis, ei ole toimunud. Samas on tarbija siiski lepingut rikkunud, teatades kauplejale ebaõige numbri ja seetõttu määras kaupleja leppetrahvi.

Komisjon leiab, et tarbija eksitus ei muuda lepingurikkumist vabandatavaks. Siiski on olukord, kus parkimistasu jäetakse maksmata väga erinev sellest, kui parkimistasu makstakse kuid ekslikult esitatakse vale sõiduki andmed. Viimati nimetatud lepingurikkumise eest on kohane leppetrahv 10 eurot.

Otsuse nr 19-1/23-01449-022 (otsuse avaldamise kuupäev: 22. mai 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi, kuna tarbija ei parkinud, vaid üksnes peatus kauba mahalaadimiseks. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata, kuna tarbija nõue ei olnud põhjendatud.

Otsuse nr 19-1/22-17604-023 (otsuse avaldamise kuupäev: 13. märts 2023)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija on vaidlustanud selle, et antud kohas oli liiklusmärkidest tulenevalt tasuline parkimine. Sellest tulenevalt väidab tarbija sisuliselt, et tal ei ole kauplejaga üürilepingut, mille alusel on kaupleja esitanud leppetrahvi nõude.

Kaupleja esitatud tõenditest ei selgu, et kohas, kus parkis tarbija, on kehtestatud tasuline parkimine.

Kaupleja esitatud fotod kaupleja vastuse lisas 1 ei ole ühildatavad teiste kaupleja esitatud fotodega, nende põhjal ei saa väita, et tegemist on tasulise parkimise alaga.
Kaupleja vastuse lisades 2.1 ja 2.2 esitatud fotodel olevad parkimiskorra tähistused ei tõenda, et tasulise parkimise kord on kehtestatud kohas, kuhu oli pargitud tarbija sõiduk.

Kaupleja vastuse lisa 3 kohaselt ei ole tegemist tasulise parkimise alaga, alal puuduvad tasulise parkimise tähised.

Kaupleja vastuse lisa 4 ei ole seostatav antud parkimiskohaga.

Esitatu kohaselt ei ole tarbija parkinud kohas, kus kauplejal on õigus parkimise eest tasu nõuda. Asjaolu, et tarbija ja kaupleja vahel on leping, peab tõendama kaupleja.

Kaupleja esitatud tõendite kohaselt ei ole kohas, kus parkis tarbija sõiduk, kehtestatud tasulist parkimist. Ei ole tõendeid, et selles kohas on kehtivad parkimistingimused, mille on kaupleja esitanud enda vastuse lisas 4.

Kaupleja ja parkija vahel ei ole sõlmitud üürilepingut (VÕS § 271) parkimiskoha kasutamiseks.

Kuna pooltevaheline leping puudub, ei olnud kauplejal alust esitada leppetrahvinõuet tarbija vastu ja alusetult saadud 30 eurot tuleb kauplejal tarbijale tagastada.

Otsuse nr 19-1/22-16166-022 (otsuse avaldamise kuupäev: 20. veebr 2023)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus tasuda kauplejale aegunud parkimise leppetrahvi ja sellega kaasnevaid muid nõudeid. Komisjon arvestas tarbija aegumise vastuväitega ja rahuldas tarbija nõude.

Otsuse nr 19-1/22-15741-013 (otsuse avaldamise kuupäev: 20. veebr 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt märkis tarbija parkimisaja alguse fikseerimisel ebaõige tsooni, seetõttu kaupleja ei saanud parkimistasu. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, kuna tarbijal oli võimalus õige parkimistsooni ise välja selgitada. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Otsuse nr 19-1/22-16400-018 (otsuse avaldamise kuupäev: 20. veebr 2023)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus tasuda kauplejale sõiduki ja haagise üheaegsel parkimisel haagise parkimise eest eraldi leppetrahvi. Komisjon rahuldas tarbija nõude.

Otsuse nr 19-1/22-15744-014 (otsuse avaldamise kuupäev: 30. dets 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija palus tuvastada, et temal esinesid asjaolud, millised võimaldavad määratud leppetrahvi summat vähendada. Komisjon leidis, et saab tarbija terviseriket arvestada ning vähendas määratud leppetrahvi.

Otsuse nr 19-1/22-13745-011 (otsuse avaldamise kuupäev: 30. dets 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimise leppetrahvi, tarbija oli parkimisautomaadis parkimise eest tasunud. Kaupleja vaidles nõudele vastu, kuna tarbija oli sisestanud sõiduki registreerimisnumbri osaliselt, kaupleja ei saanud parkimisõigust kontrollida. Komisjon rahuldas tarbija nõude, kauplejal oli vaidemenetluses võimalus tegelikud asjaolud üle kontrollida.

Otsuse nr 19-1/22-13429-013 (otsuse avaldamise kuupäev: 30. dets 2022)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi, kuna tarbija kasutas kaupleja lubatud tasuta parkimisaega ja oli parkimise alguse parkimiskellaga märgistanud. Tarbija ei teinud parkimiskella väljastpoolt autot täies ulatuses nähtavaks, parkimise algusaeg ei olnud selgelt tuvastatav, sellisel juhul algas tasuline parkimine parkimise algushetkest alates. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Otsuse nr 19-1/22-11756-021 (otsuse avaldamise kuupäev: 5. dets 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi selle eest, et ta ei olnud määranud parkimisaja algust parkimiskellaga. Komisjon tuvastas, et tarbija rikkus parkimiskorda, kuid rikkumise iseloomu ja tarbija poolt rikkumise toimepanemise tahte puudumise tõttu on leppetrahv põhjendatud vaid osaliselt.

Otsuse nr 19-1/22-09154-028 (otsuse avaldamise kuupäev: 9. nov 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta korteriühistu parklas leppetrahvi seetõttu, et talle ei toimetatud leppetrahvi teadet kätte, samuti puudus trahvi määramiseks alus. Komisjon rahuldas tarbija nõude.

Otsuse nr 19-1/22-08901-036 (otsuse avaldamise kuupäev: 9. nov 2022)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta tasulises parklas ilma tasu maksmiseta parkimise eest leppetrahvi ja kaasnevaid kulusid. Tarbija oma väiteid ei tõendanud, komisjon jättis nõude rahuldamata.

Otsuse nr 19-1/22-07024-026 (otsuse avaldamise kuupäev: 9. nov 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub leppetrahvide osas kohustus täita neist tulenevaid rahalisi kohustusi. Komisjon rahuldas tarbija nõude osaliselt ja tuvastas ühe leppetrahvi osas aegumise tõttu täitmise kohustuse puudumise.

Otsuse nr 19-1/22-06170-023 (otsuse avaldamise kuupäev: 4. okt 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Vaidlus puudub selles, et tarbija parkis 28.12.2021 tasulisel parkimiskohal, kuid jättis parkimistasu maksmata. Vaidlus puudub ka leppetrahvi summa ning sissenõudmiskulu suuruse üle.

Esitatu kohaselt tasus tarbija 16 eurot kauplejale 23.03.2022. Vastavalt esitatule oli see makse tehtud kaupleja täiendava nõudekirja alusel, milles anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks, tähtaeg oli 25.03.2022. Seega tasus tarbija võla kaupleja antud tähtajaks ning kauplejal puudub alus tarbija võla kohta mistahes teabe avaldamiseks, kuna see tasuti kaupleja antud tähtajaks.

Esitatu kohaselt volitas kaupleja 23.03.2022 võlga sisse nõudma Julianos Inkassot, samal päeval oli võlg tasutud ning tasumise tähtaeg ei olnud veel saabunud.

11.04.2022 tasus tarbija Julianus Inkasso OÜ-le viimatinimetatu võlateatise alusel nõude summas 40,18 eurot. Arvestades, et võlg oli tasutud 23.03.2022 puudus 40,18 euro nõude esitamiseks alus.

Kaupleja viitab, et tarbija on eksinud sellega, et ei teatanud kauplejale, et on võlgnevuse tasunud. Kauplejal ei ole alust nõda tarbijalt mingit eraldi teavitamist selle kohta, et tarbija tasus võla. Kauplejal sai 16 eurot 23.03.2022 ja oli sellest teadlik või pidi sellest teadlik olema alates samast ajast.

Kui kaupleja või tema esindaja Julianus Inkasso loovutas pärast seda nõude kolmandale isikule, siis ei eksisteerinud enam nõuet, mis loovutati ja kaupleja pidi seda teadma. Järgnev võlgnevuse korduv sissenõudmine kaupleja esindaja poolt on kaupleja puuduliku töökorralduse ja kommunikatsiooni tulemus.

Kaupleja ei ole esitanud tarbijale saadetud täiendava nõudekirja teksti vaid kaupleja on enda vastusele tarbija avaldusele (lisa3) lisanud üksnes kuvatõmmise kaupleja andmebaasist sellise kirja väidetava koostamise ja saatmise kohta. Seega tugineb komisjon kirja sisu osas tarbija esitatud teabele. Kaupleja ei ole selles kirjas täiendava tähtaja andmist eitanud.

Kaupleja vastuse kohaselt nõue loovutati ja seda tõendab volikiri. Volikirja kohaselt ei ole nõue loovutatud vaid Julianus Inkassot on volitatud võlga sisse nõudma, see ei ole nõude loovutamine. Nõude loovutamine on kaupleja poolt tõendamata.

Eeltoodu kohaselt on kaupleja avaldanud tarbija võlgnevuse teavet alusetult ja sellega kahjustanud tarbijat. Tarbija tasus võla kaupleja antud täiendavaks tähtajaks. Kaupleja peab lõpetama valeteabe avaldamise.

Kauplejal tuleb viivitamata tagastada 11.04.2022 saadud 40,18 eurot, mille tarbija tasus kaupleja esindjale, kuna selle tasumise ajal oli tarbija nii põhivõla kui sissenõudmiskulud hüvitanud. Kaupleja on selle summa alusetult saanud.

Otsuse nr 19-1/22-06773-019 (otsuse avaldamise kuupäev: 4. okt 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Pooltel oli leping tasulise parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija on parkimiskoha kasutamise eest maksnud.

Kaupleja väitel on tarbija lepingut rikkunud ja kaupleja nõudis selle eest leppetrahvi summas 10 eurot.

Lepingurikkumine seisnes kaupleja väitel selles, et tarbija märkis sms-i sõna “TSOON”.

Sõna “TSOON” märkimine sõnumisse oli tarbija eksimus. Selle eksimuse tagajärjeks ei olnud tarbija põhikohustuse ehk raha tasumise kohustuse täitmata jätmine.

Kaupleja väitel tekitas tarbija viga ja leppetrahvi määramine talle kulu ja sellega seoses on trahvinõue põhjendatud. Esiteks ei ole sellise kulu tekkimine tõendatud ning teiseks on selline kulu kaupleja teenuse osutamisega seotud kulu, mida peab kandma kaupleja. Kaupleja peab arvestama, et kliendid eksivad ja kasutatavad tehnilised lahendused ei ole ideaalsed.

Leppetrahvi alus oleks olnud, kui tarbija ei oleks parkimistasu maksnud. Kuna kaupleja oli parkimistasu saanud, puudus kauplejal leppetrahvi määramise ajal leppetrahvi nõudmiseks õiguslik alus, ehkki kaupleja töötajal ei olnud seda teavet.

Kaupleja ei saa korraga sama parkimise eest nõuda nii parkimistasu kui leppetrahvi, selline käitumine on vastuolus poolte lepinguga ning VÕS §-s 6 toodud hea usu põhimõttega.

Kauplejal tuleb alusetult saadud leppetrahv tagastada.

Otsuse nr 19-1/22-04959-017 (otsuse avaldamise kuupäev: 4. okt 2022)

Otsus: Tarbija kahjuks
Vaidlus puudub, et tarbija sõiduk asus parkimiskohas tasulise parkimise alal ja tarbija seal parkimise eest ei tasunud.

Tarbija on esitanud kaks väidet:
1) tema sõiduk ei olnud seal pargitud, vaid üksnes peatus;
2) temale ei ole leppetrahvi teadet kätte toimetatud.

Tarbija ei ole tõendanud, et tema sõiduk ei olnud antud parklasse pargitud. Esitatu kohaselt tuli tarbija sõiduki juurde, kui parkimiskontrolör vormistas trahviteadet. Tarbija väite kohaselt käis ta üksnes parkimistingimustega tutvumas.

Asjaolu, et sõiduk ei olnud pargitud, on esitanud tarbija ning tarbija peab selle ka tõendama. Tarbija väide, et tegemist ei olnud parkimisega, ei ole tõend. Esitatud väide on tõendamata ja selle tõendamiskoormis on tarbijal.

Vaidluste kohtueelses menetluses rakendub sama põhimõte, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1. Selle kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tarbija väide, et ta sai leppetrahvi määramisest teada hiljem, kui parkimise päeval, on vastuolus mõlema poole esitatud asjaoludega. Esitatud asjaolude kohaselt määrati tarbijale leppetrahv ning tarbija vaidles parkimiskontrolöriga selle üle ja siis lahkus parklast. Tarbijal oli teave leppetrahvi määramisest juba parkimise päeval, samuti sai tarbija sellest teada hiljem talle esitatud dokumentidest.

Otsuse nr 19-1/22-05955-032 (otsuse avaldamise kuupäev: 16. sept 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta lisaks parkimise leppetrahvile veel sissenõudmiskulusid ja viivist. Asjaolude kohaselt ei õnnestunud kauplejal anda tarbijale parklas üle leppetrahvi teadet. Kaupleja esitas tarbijale leppetrahvi, viivise ja kulude maksmise nõude esimest korda pärast kahe aasta möödumist. Tarbija tasus leppetrahvi teatel märgitud 14-päevase tähtaja kestel tähtaegselt. Kauplejal puudus sissenõudmiskulude ja viivise nõudmiseks alus, komisjon rahuldas tarbija nõude.

Otsuse nr 19-1/22-03119-018 (otsuse avaldamise kuupäev: 16. juuni 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Kaupleja määras tarbijale leppetrahvi lepingu alusel, mis reguleerib parkimiskoha kasutamist.

Tarbija esitatud foto põhjal on kohas, kus tarbija enda sõiduki parkis, vastuoluline ja segadusttekitav parkimiskorraldus. Ühe märgi kohaselt on tegemist ühe parkimiskorraldaja tasulise parkimise alaga ja teise märgi alusel on tegemist teise parkimisteenuse korraldaja tasulise parkimise alaga. Sealjuures ei saa teavituse põhjal välistada, et parkimise eest võibki tasuda ühe või teise parkimistsooni alusel, kuna märkide põhjal hõlmab üks tsoon ka teist tsooni.

Arvestades puudulikku teavitust võis tarbija õigustatult aru saada, et tegemist on parkimistsooniga EP206. Arvestades paigaldatud teavituste asukohti võib keskmine mõistlik isik, kes pargib kohas, kuhu parkis tarbija, aru saada, et tegemist on parkimistsooniga EP206. Kuigi on olemas ka kaupleja parkimisteavitus on sellele parkimiskohale lähim teavitus tsoonimärgis EP206 ja seda arvestades on tegemist ilmselt puuduliku teavitusega. Parkides ühe parkimisteavituse mõjualasse ei pea isik läbi uurima kogu parkimisala tuvastamaks, et ega eemal ei ole märki, mis esimese teavituse muudab.

Kuigi kaupleja viitab, et ei saa otsustada teise parkimiskorraldaja teavituse eest, ei saa vastutust parkimiskorralduse halva teavituse eest panna kliendile. Parkimiskorraldaja peab tagama, et tema parkimisala teavitus on selge ning vajadusel selleks tegema koostööd teise parkimiskorraldaja või naabruses asuva kinnistuomanikuga.

Tulenevalt sellest, et kaupleja ei ole taganud parkimise kohta selget ja arusaadavat teavitust, on kaheldav, kas kaupleja ja tarbija vahel tekkis lepingusuhe. Kui eeldada, et lepingusuhe tekkis, on parkimistasu maksmine valele isikule põhjustatud kaupleja pakutava parkimiskoha vastuolulisest ja eksitavast teavitusest.

Leppetrahvi kohaldamine ei ole põhjendatud. Lepingurikkumise põhjus on eelkõige kaupleja parkimiskoha vastuoluline ja puudulik teavitus.

Otsuse nr 19-1/22-01672-021 (otsuse avaldamise kuupäev: 16. mai 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta parkimise leppetrahvi. Kaupleja vaidles tarbija nõudele vastu, tarbija sisestas parkimise alguses parkimistingimuste rikkumisena sõnumisse ebatäpsed andmed ja jättis parkimistasu maksmata. Komisjon tuvastas, et tarbija tegelikult maksis kogu parkimisaja eest tasu. Tarbija nõue rahuldati seoses parkimistasu tasumisega.

Otsuse nr 19-1/22-02406-018 (otsuse avaldamise kuupäev: 18. apr 2022)

Otsus: Tarbija kahjuks
Pooltel on tasulise parkimiskoha kasutamisega seotud lepingusuhe. Parkimise eest tasu maksmata on lepingu kohaselt sätestatud leppetrahv. Neis asjaoludes poolte vaidlus puudub.

Avaldus on suunatud parkimiskorralduse parandamisele. Eramaal korraldab liiklust teeomanik (liiklusseadus § 6 lg 4) . Komisjonil ei ole pädevust teostada järelevalvet ega anda juhiseid liikluskorralduse osas. Kui liikluse korraldamise eest vastutav isik saab avaldaja avalduse, siis vajadusel arvestab ta loodetavasti avaldaja ettepandud muudatusi, et tagada parem arusaadavus antud parkla parkimiskorraldusest.

Kuna vaidlus puudub pooltevahelise lepingu ja selle tingimuste üle, on selge, et kauplejal tekkis leppetrahvinõue. Tarbija oli parkinud sõiduki parklasse parkimistasu maksmata. Seega oli kauplejal VÕS § 100 ja 101 lg 1 p 1 ja 158 lg 1 alusel õigus leppetrahvi nõuda.

Avalduses esitatud alused ei muuda leppetrahvi nõudmise alust ega loo õigust leppetrahvi tagasinõudmiseks. Asjaolu, et märgiti vale parkla aadress, ei muuda pooltevahelist võlasuhet.

Otsuse nr 19-1/21-16514-015 (otsuse avaldamise kuupäev: 25. märts 2022)

Otsus: Tarbija kahjuks
Pooltel on leping parkimiskoha kasutamiseks.

Tarbija paigaldas parkimiskella, kuid märkis sellele hilisema aja, kui parkimise algus.

Kui pargitud sõidukil on parkimiskell, mille järgi algas parkimine peaaegu 12 tundi tagasi, siis ei saa seda tõlgendada parkimise algusajana vähem, kui 1 tund tagasi.

Tarbija viitab sellele, et märkis parkimise alguse aja oma kella järgi. Kui tarbija märkis parkimise algusaja kas enda kella järgi või muul pohjusel valesti, siis ei kanna seda riski kaupleja vaid tarbija.

Kaupleja ei ole rikkunud hea usu ega mõistlikkuse põhimõtet. Antud juhul on kaupleja tuvastanud parkimiskorra rikkumise ning selle eest leppetrahvi rakendanud. Tarbija ei ole tõendanud ja ilmselt ei saagi tõendada, mis kell ta parkimisega tegelikult alustas. Kauplejal ei olnud rikkumise tuvastamisel võimalik hinnata , millal parkimine tegelikult algas.

Tarbija ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel oleks leppetrahvi nõue alusetu. Vaidluste lahendamisel on asjakohane tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestatud nõue, et vaidluspool peab ise tõendama need asjaolud, millele ta tugineb. Antud juhul ei ole esitatud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik avaldus rahuldada.

Otsuse nr 19-1/21-12782-025 (otsuse avaldamise kuupäev: 3. jaan 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Komisjoni arvates ei õigusta leppetrahvi sissenõudmisele suunamist üksnes vaide esitamise tähtaja möödumine. Kaupleja on õigustatud enda määratud leppetrahvi tühistama (nõude lõpetama) ka enda algatusel. Kaupleja on pidanud võimalikuks kulutada ressurssi tarbija e-aadressi ja elukoha välja selgitamisele, kuid jätnud kontrollimata laekumised oma maksekontol. Hilisemalt on kaupleja laekumise tuvastanud ja sidunud selle tarbija maksega, millest saab järeldada, et makse selgitus oli selleks piisav. Komisjoni hinnangul ei ole kontrollimata ja alusetu nõude täitmisele suunamine kooskõlas VÕS §-s 6 ja 7 sätestatud põhimõtetega. Sellega kaasnenud kulu on põhjustatud kaupleja enese tegevusest ja tarbija ei ole selle eest vastutav.

Otsuse nr 19-1/21-11136-018 (otsuse avaldamise kuupäev: 3. dets 2021)

Otsus: Tarbija kasuks
Vaidlus puudub asjaolu osas, et Tarbijale edastati leppetrahvi, mis kannab kuupäeva 13.11.2018, teade alles augustis 2021.
Võlaõigusseaduses (VÕS) 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud ning lepingupool on rikkunud lepingutingimusi. VÕS § 6 kohaselt lepingupooled peavad käituma teine teise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-142-11 selgitanud, et VÕS § 159 lg-st 2 tulenevalt ei või leppetrahvi esitada, kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi ei nõuta.
Käesolevas asjas sai Tarbija leppetrahvist teada 2 aasta ja 8 kuu möödudes. Komisjon on seisukohal, et Kaupleja oli minetatud VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud mõistliku tähtaja parkimis-trahvi nõude esitamiseks.
Eeltoodust tulenevalt oli Tarbija õigustatud keelduma leppetrahvi tasumisest.

Otsuse nr 19-1/21-11066-017 (otsuse avaldamise kuupäev: 3. dets 2021)

Otsus: Tarbija kahjuks
Võlaõigusseaduses (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud ning lepingupool on rikkunud lepingutingimusi. VÕS § 6 kohaselt lepingupooled peavad käituma teine teise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes.
Tarbija väidab, et ta sõitis parklasse kohast, kus sissesõidul puudusid vastavad liikluskorraldusmärgid ja tähised. Samas on Tarbija väide jäänud paljasõnaliseks.
Fotodelt nähtub, et kohast, kuhu Tarbija sõiduki parkis, pidi märkama parkimisalal olevaid liiklusmärke. Kaupleja on esitanud fotod liikluskorraldusvahenditest ja märkidest, milles teavitati antud parkimisalal parkimise nõuetest. Seega pidi Tarbijale olema arusaadav, millised on parkimistingimused antud parklas. Puudub vaidlus, et Tarbijal nõuetekohast parkimisluba ei olnud.

Otsuse nr 19-1/21-12193-014 (otsuse avaldamise kuupäev: 3. dets 2021)

Otsus: Tarbija kasuks
Võlaõigusseaduses (VÕS )§ 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud ning lepingupool on rikkunud lepingutingimusi. VÕS § 6 kohaselt lepingupooled peavad käituma teine teise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes.
Leppetrahvi eesmärgiks on eelkõige kohustuse täitmisele sundimine, s.o lepingulise kohustuse täitmise tagamine ning kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kompenseerimiseks hüvitise saamise lihtsustamine.
Käesolevas asjas ei ole Kauplejale kahju tekitatud. Tarbija oli L. Puusepa 8 parklas parkimise eest faktiliselt tasunud. Seega Tarbija käitus heauskselt, tasudes parkimistasu.
Eeltoodust tulenevalt oli Tarbija õigustatud keelduma leppetrahvi tasumisest.

Otsuse nr 19-1/21-12400-013 (otsuse avaldamise kuupäev: 3. dets 2021)

Otsus: Tarbija kasuks
Vaidlus puudub ka asjaolude osas, et Tarbija maksis 13.09.2021 sõiduki parkimisel ajavahemiku 16:02-17:02 eest ning leppetrahv väljastati kell 16:01:09. Seega parkimisaja alguse ja leppetrahvi vormistamise vahele jääb vähem kui 1 minut.
Õige on, et antud parkimisalal võis tasuta parkida 15 minutit, kuid sellisel juhul tuli kasutada parkimiskella, mida käesoleval juhul ei olnud pandud. Tarbija käitumisest, sealjuures parkimistasu maksmise ajast, ilmneb, et tema tahe ei olnud suunatud parkimistingimuste eiramisele. Ta täitis parkimistingimusi, makstes parkimise eest.

Võlaõigusseaduses (VÕS) 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud ning lepingupool on rikkunud lepingutingimusi. VÕS § 6 kohaselt lepingupooled peavad käituma teine teise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes.
Tarbija käitumisest ilmneb, et ta käitus heauskselt, makstes parkimise eest tasu. Kauplejal oli võimalus vaide läbivaatamisel arvestada esile toodud asjaolusid ja tõendeid ning leppetrahv tühistada, mida ta ei teinud. Seega Kaupleja käitus oma parkimistingimusi tõlgendades liialt formaalselt ning ei võtnud arvesse faktilisi asjaolusid.
Komisjon on seisukohal, et kuivõrd Tarbija ei ole Kauplejat oma tegevusega kahjustanud, siis puudub õiguslik alus leppetrahvi kohaldamiseks.

Otsuse nr 19-1/21-11272-017 (otsuse avaldamise kuupäev: 3. dets 2021)

Otsus: Tarbija kasuks
Sõiduki paigutamisega tasulise parkla alale sõlmitakse selle ala sissesõidu juures nähtaval olevatel tüüptingimustel üürileping VÕS § 271 tähenduses, mille ese on sõiduki ajutiseks hoidmiseks vajaliku maa-ala kasutusse andmine (parkimisleping).
Võlaõigusseaduses (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud.

Otsuse nr 19-1/21-12181-019 (otsuse avaldamise kuupäev: 3. dets 2021)

Otsus: Tarbija kasuks
Leppetrahvinõue aegub nagu teisedki tehingulised nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-142-11 selgitanud, et „sõltumata aegumisest tuleneb aga VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta“.

Käesolevas asjas sai Tarbija leppetrahvist teada 2 aasta ja 7 kuu möödudes. Komisjon on seisukohal, et Kaupleja oli minetatud VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud mõistliku tähtaja parkimistrahvi nõude esitamisel ning Tarbijal oli õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi ei nõuta. Seda enam, kui fotodelt on näha, et sõidukis oli autojuht. On arusaamatu, kui leppetrahv vormistati 02.02.2019, miks seda ei antud väidetavale parkimistingimusi rikkunud sõiduki valdajale üle.

Otsuse nr 19-1/21-06763-014 (otsuse avaldamise kuupäev: 21. sept 2021)

Otsus: Tarbija kasuks
Vaidlus on selles, kas parkimise alustamine tuleb registreerida elektroonilises süsteemis, seda väidab kaupleja tuginedes parklasse paigaldatud liiklusmärgile "Parkla" ja selle alla paigutatud lisateatetahvlile, mis viitab sellisele süsteemile. Tarbija tugineb kaupleja poolt parklasse paigutatud parkimiskorrale, kus on märgitud, et parkimise alguse võib fikseerida parkimiskellaga.

Kaupleja väide, et liiklusmärgi teabetahvel kehtestab erinormi parklasse paigaldatud parkimistingimuste suhtes, ei ole õige.

Liiklusmärgid on liiklusseadusest tulenevalt liikluskorraldusvahendid ja nendega ei looda, muudeta ega lõpetatat võlasuhteid (LS § 1 p 30 ja 32 ja § 6).

Antud parklasse sissesõidu juurde paigaldatud liikluskorraldusvahend ei sätesta võlaõiguslikke tingimusi, lisateatetahvli sisu on teavitamine ning see ei sätesta parkimistingimuste suhtes erinorme. Lisatahvli teave ei ole lepingutingimus, see ei ole saanud pooltevahelise lepingu osaks, tegemist ei ole lepingu tüüptingimusega. Lisateabetahvlis viidatud viide parkimise fikseerimise vajadust ei muuda märgi "Parkla" kehtivust, seega ei ole selle registreeringuta parkimine antud liiklusmärgi nõuete rikkumine.

Kui lisateatetahvli teave oleks lepingu tüüptingimus, nagu seda tõlgendab kaupleja, siis oleks see vastuolus kaupleja poolt parklas avaldatud lepingu tüüptingimustega. Tüüptingimuste vastuolu korral peab lepingu tõlgendamisel juhinduma VÕS § 39 lg 1 viimasest lausest, mille korral tüüptingimuste vastuolu korral tõlgendatakse neid tüüptingimuste kasutaja (kaupleja) kahjuks.

Seega kehtib tarbija suhtes parklasse paigaldatud parkimiseeskirjadest tulenev lepingutingimus, mille kohaselt tarbija võis parkimisaja alguse fikseerida parkimiskellaga. Tarbija poolt parkimisaja alguse parkimiskellaga fikseerimine ei ole lepingurikkumine ning kaupleja poolt tarbijalt leppetrahvi nõudmine on õigusvastane. Kauplejal ei ole tarbija vastu leppetrahvi nõuet.

Kaupleja peab muutma antud parklasse paigaldatud lepingu tüüptingimused ja/või parklasse sissesõidul asuva liiklusmärgi nõuded selliselt, et need ei tekita väärarusaama ega ole vastuolulised.

Otsuse nr 19-1/21-06075-013 (otsuse avaldamise kuupäev: 9. sept 2021)

Otsus: Tarbija kasuks
Komisjon nõustub tarbijaga selles, et kaupleja on jätnud tähelepanuta tegelikud asjaolud ning kohaldanud leppetrahvi lähtudes üksnes formaalsetest argumentidest. Vaidlust ei ole selles, et kaupleja haldab mõlemat kõnealust parkimistsooni. Vaidlust ei ole ka selles, et tarbija on parkimise eest kauplejale tasunud. Leppetrahvi nõue kuulub üksnes kahjustatud lepingupoolele. Komisjoni arvates ei saa kauplejat selles olukorras pidada kahjustatud isikuks. Komisjoni hinnangul võis tsooniga eksimine olla tingitud parkimisalade ebaselgest märgistusest; kauplejast tingitud ebaselgus vabandab tarbija eksimust.

Otsuse nr 19-1/21-04252-018 (otsuse avaldamise kuupäev: 9. sept 2021)

Otsus: Tarbija kasuks
Kauplejat ei saa pidada kahjustatud isikuks olukorras, kus parkimisala kasutamine oli piiratud kauplejast endast tingitud põhjustel. Komisjonile esitatud tõenditest ei ole võimalik aru saada, milline oli parkimise negatiivne tagajärg kauplejale. Vaidlust ei ole selles, et tarbija on parkimise eest tasunud; pargitud sõiduki asukoht ei piiranud ega vähendanud teiste autode parkimisruumi. Kaupleja pidanuks järgima võlasuhetes tunnustatud hea usu (VÕS § 6) ja mõistlikkuse (VÕS § 7) põhimõtteid. Mõistlik lepingupool ei sanktsioneeri teist lepingupoolt olukorras, kus ta on jätnud oma kohustused täitmata. Kahjustusteta lepingupoole poolt leppetrahvi kohaldamine üksnes formaalsetel alusel ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Otsuse nr 19-1/21-02415-020 (otsuse avaldamise kuupäev: 19. apr 2021)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija parkis tasulises eraparklas järgimata parkimiskorraldust, kaupleja määras tarbijale rikkumise eest leppetrahvi. Tarbija vaidlustas leppetrahvi ja palus see tühistada, kuna ta ei rikkunud kaupleja parkimistingimusi. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Otsuse nr 19-1/21-01606-013 (otsuse avaldamise kuupäev: 16. apr 2021)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija parkis tasulises eraparklas ja selle eest parkimistasu ei maksnud, kaupleja määras talle tasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Tarbija vaidlustas leppetrahvi ja palus see tühistada, kuna ta ei rikkunud kaupleja parkimistingimusi. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Otsuse nr 19-1/21-00465-017 (otsuse avaldamise kuupäev: 15. apr 2021)

Otsus: Tarbija kasuks
Tarbija parkis tasulises eraparklas ja selle eest parkimistasu ei maksnud, kaupleja määras talle tasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Tarbija vaidlustas leppetrahvi ja palus see tühistada, kuna ta ei rikkunud kaupleja parkimistingimusi. Komisjon rahuldas tarbija nõude.

Otsuse nr 19-1/20-17179-010 (otsuse avaldamise kuupäev: 15. veebr 2021)

Otsus: Tarbija kasuks
Vaidlus puudub selles, et kui tarbija märkis sõidukile parkimisaja alguse 15.45, siis puudub leppetrahvi nõudmise alus.

Kaupleja väide, et parkimiskella puhul ei ole aru saada, mis pidi kell asetseb, ei ole õige. Vaadates esitatud fotosid on üheselt selge, et kell on seatud sõiduki armatuurile nii, et see asetseb õigetpidi sõidukis istuja suhtes ja tagurpidi kella õuest, läbi sõiduki esilkaasi, vaataja suhtes. Parkimiskorraldaja peab enda tööülesannete tõttu evima suutlikkust lugeda osutitega kella ja taibta, kui kell ei ole asetatud tema vaasesuuna suhtes nii, et number 6 on allpool ja 12 ülalpool.

Tulenevalt parkimistingimuste p 7 ei ole kohustust paigaldada parkimiskella armatuurlauale just nii, et kella number 6 jääb sõiduki esiosa suunas ja 12 tagaosa suunas.

Kaupleja väide, et ei olnud mõistetav, et fikseeritud kellaaeg on 15.45, ei ole õige.

Tõepoolest ei ole kella väike osuti paigaldatud täpselt, see on täpselt nr 4 suunas. Samas, arvestades, et parkimiskontrolör oli kaupleja vastuse kohaselt kohal 06.10.2020 kell 15:57:18, ei saanud parkimiskontrolõr parkimiskella tõlgendada muul viisil, kui, et parkimisaja algus on 15.45, kuna kell 16.45 oli alles tunni aja pärast.

Kui parkimiskontrolõr tuvasts sõiduki kell 15.57 oli arusaadav ning mõistatav, et sõiduki parkimise algus sai olla üksnes kell 15.45, järelikult ei olnud leppetrahvi nõudmiseks alust.

Antud juhul on kaupleja leppetrahvi kasutanud "karistamaks" klienti selle eest, et klient eksis parkimiskella väikese osuti paigutusega. Samas oli selge, et parkimislepingu tingimuste rikkumist ei esinenud, sõiduk oli korrektselt pargitud, parkimiskell oli paigaldatud ja parkimiskella vaatamise kellaaega arvestades polnud kahtlust, kas märgitu on 15.45 või 16.45.

Sellisel viisil leppetrahvi kasutamine ei ole kooskõlas lepingu eesmärgiga ega hea usu põhimõtte kohane (VÕS § 6 lg 1 ja 2). Hea usu põhimõttest lähtuvalt ja arvestades parkimise tuvastamise aega oli selge, millal on sõiduk pargitud.

Leppetrahvi nõude aluseks saab vastavalt VÕS v§ 101 lg 1 olla vaid terbijapoolne lepingus sätestatud kohustuse rikkumine. Tarbija ei ole lepingut rikkunud, Leppetrahvi nõudmiseks puudus alus.

Otsuse nr 19-1/20-14525-014 (otsuse avaldamise kuupäev: 15. veebr 2021)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija on esitanud väite, et tema sõiduk ei parkinud kaupleja hallataval parkimisalal. Lisaks viitab tarbija sellele, et antud kohas on parkimise tingimused arusaamatud ja parkimist korraldavad vahendid halvasti nähtavad.

Vastustaja vastuse lisa 1 on väljavõte leppetrahvist, selle fotodelt on selgesti aru saada, kus tarbija pargitud sõiduk asus.

Kaupleja vastuse lisa 2 tõendab, kus täpselt tarbija kasutatud parkimiskoht asus ja sellel on nähtavad ka parkimistingimused ja aru saada, missuguse parkimiskorraldaja alaga tegemist on. Lisas 3 on esitat8ud näidis tähistuses alale sissesõidul.

Kohas, kus tarbija parkis, on piisav ning arusaadav liikluskorraldus ja parkimistingimused on nähtavad ja arusaadavad.

Avalduse väited ei ole tõendatud. Kaupleja vastuväited on tõendatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Sama põhimõte on rakendatav ka vaidluste kohtueelse lahendamise menetluses.

Otsuse nr 19-1/20-14945-011 (otsuse avaldamise kuupäev: 18. jaan 2021)

Otsus: Tarbija kahjuks
Esitatu kohaselt oli tegemist eraparklaga ja sellekohased tähised ning infotahvel olid paigaldatud.

Pooltel puudub vaidlus selle üle, et tegemist oli eraparklaga kus avaldajal puudus õigus tasuta parkida. Avalduse kohaselt ei olnud liikluskorraldusvahendid paigaldatud nii, et liiklejal on võimalik neid näha.

Avaldaja tugineb sellele, et liikluskorraldusvahendid olid paigaldatud viisil, mille tõttu need ei olnud sõidukijuhile nähtavad. See väide ei ole tõendatud.

Tarbija ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et parkimiskorraldusele viitavad märgid on halvasti nähtavad. Esitatud fotol on näha Südalinna parkimistsooni märki ja parkivat sõidukit kuid esitatud ei ole tõendeid vaidlusaluse parkimiskorra halva tähistuse kohta. Seega ei ole avaldaja enda väiteid tõendanud.

Pool peab tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 enda väiteid ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Avalduse ja sellele lisatu põhjal ei ole võimalik veenduda, et parkimiskorraldust kehtestavad liikluskorraldusvahendid ei ole nähtavad.

Otsuse nr 19-1/20-13439-018 (otsuse avaldamise kuupäev: 17. dets 2020)

Otsus: Tarbija kasuks
Poolte vahel on leping tasulise parkla kasutamiseks.

Kaupleja nõuab leppetrahvi väites, et tarbija rikkus lepingut. Esitatud tõendite alusel ei ole lepingurikkumist toimunud.


Kas tegemist oli kaupleja poolt hallatava parkla alaga

Tarbija tugineb väitele, et koht, kus tarbija parkis, ei olnud kauplejale parkimise korraldamiseks antud ja kauplejal ei ole õigust seal parkimist korraldada. See väide ei ole õige.

Kaupleja on esitanud lepingu väljavõtte ning lepingu lisaks oleva skeemi, mille alusel on kauplejal antud kohas õigus parkimist korraldada.


Väidetavad lepingurikkumised

Kaupleja väitel parkis tarbija rikkudes liikluskorralduse nõudeid esiteks sellega, et ei parkinud parkimiskohti tähistavate joonte vahele ja teiseks sellega, et parkis kõnniteele.


Teemärgised

Teemärgised on liikluskorraldusvahendid. Kui pargitakse nii, et sõiduk asub üle teemärgise või teisiti, kui antud kohas asuv teemärgis sätestab, on tegemist liikluskorralduse rikkumisega.

Antud juhul ei ole seda toimunud. Poolte esitatu kohaselt ei olnud kohas, kuhu tarbija parkis, teemärgiseid.

Kaupleja esitatud skeemi kohaselt ei nähtu, et selles kohas oleks parkimist keelavaid teemärgiseid või märke. Arvestades joonist ei ole see koht kõnnitee. Juhul, kui selles kohas parkimist oleks soovitud keelata, tulnuks see vastavalt tähistada, nagu see on tehtud lähima hoone juures teemärgisega, mis on kaupleja esitatud skeemil näha.

Kaupleja väidab, et kui ühel osal platsist on parkimise korda määravad teemärgised ja mingil osal platsist teemärgiseid ei ole, siis ei või teemärgisteta osal üldse parkida. Kaupleja ei ole esitatud selle väite põhjendust.

Teemärgis reguleerib liikluskorda seal, kuhu see on kantud ning mitte seal, kus märgist ei ole.

Kui parkla valdaja soov on, et ei pargita platsil mingisse kohta, siis tuleb see vastavalt tähistada või tõkestada.


Kõnnitee

Koht, kuhu kaupleja esitatud skeemi kohaselt parkis tarbija, ei ole kõnnitee. Tegemist on platsiga ja sellesse kohta platsil suubub kõnnitee, kuid kaupleja esitatud tõendi kohaselt ei parkinud tarbija kõnniteel. Mingit osa platsist ei ole liikluskorralduvahenditega määratud kõnniteeks.


Poolte vahel puudub vaidlus, et tarbija tasus kauplejale parkla kasutamise eest. Parkimiskorra rikkumise kohta esitatud väited ei ole õiged. Kauplejal puudub alus tarbijalt võlaõigusseaduse § 158 sätestatud leppetrahvi nõuda, sest tarbija ei ole lepingut rikkunud.

Otsuse nr 19-1/20-13271-015 (otsuse avaldamise kuupäev: 17. dets 2020)

Otsus: Tarbija kasuks
Kaupleja on esitanud lepingu, mille alusel on kauplejale antud õigus parkimise korraldamiseks. Vastavalt 26.6.2013 lepingu nr 71 p 1 on kasutada antud "sõidutee ja parkimistasku".

Kõnnitee ei ole lepingu alusel korteriühistule kasutada antud.

Tulenevalt poolte esitatust ei parkinud avaldaja sõiduteel ega parkimistaskus vaid kõnniteel.

Kõnniteele parkimine võib olla väärtegu liiklusseaduse mõttes, samuti parkimine liikluskorraldusvahendite mõjualas neist tulenevaid nõudeid rikkudes. Nende rikkumiste eest saab politsei algatada väärteomenetluse ja rikkumise tuvastamise korral määrata trahvi. Kui korteriühistu või kaupleja avastavad sellise rikkumise, saab õigusrikkuja vastutusele võtta teatades rikkumisest politseile.

Leppetrahvi saab määrata lepingurikkumise korral. Antud juhul saab lepingurikkumine olla see, kui valesti parkimine toimub alal, mis on lepingu alusel parkimiseks määratud.

Kaupleja väide, et parkimisala on ka kõnnitee, kuna see on 2 meetri raadiuses sõiduteest või parkimistaskust, ei ole õige, esitatud leping seda ei sätesta.

Koht, kus avaldaja parkis oli kõnnitee ja komisjonile esitatud lepingu kohaselt ei antud korteriühistule kasutada kõnniteed. Seega puudub korteriühistul ja kauplejal võimalus seda parkimiseks anda või kõnniteel liikluskorraldust määrata ja kõnniteel õigusvastase parkimise eest leppetrahvi nõuda.

Otsuse nr 19-1/20-09847-013 (otsuse avaldamise kuupäev: 4. dets 2020)

Otsus: Tarbija kahjuks

Otsuse nr 19-1/20-04155-011 (otsuse avaldamise kuupäev: 2. juuli 2020)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbija tugineb asjaolule, et on tegelikult märkinud parkimisaega õigesti, kuid esitatud tõendite põhjal see nii ei ole. Kaupleja ei ole leppetrahvi määranud mitte seepärast, et parkimiskella väike osuti ei paikne täpselt nii, nagu see paikneks mehhaanilise kella puhul aegade 16.27 või 15.27 korral, vaid selle tõttu, et parkimiskella väike osuti osutas tund aega varasemale parkimisajale, kui avaldaja väidab.

Parkimiskella peab kasutama nii, et selle seierite asendi põhjal selgub parkimisaja algus, antud juhul selgub sellelt niisugune parkimise algus, mille tuvastas kaupleja. Kuna avalduses esitatud asjaolusid ei ole tõendatud ja kaupleja poolt esitatud tõendid tõendavad kaupleja vastuväiteid jäetakse avaldus rahuldamata.

Otsuse nr 19-1/20-02230-012 (otsuse avaldamise kuupäev: 2. juuli 2020)

Otsus: Tarbija kasuks
Parkimislepingu tüüptingimusega ei saa leppetrahvi nõudeõigust laiendada mistahes liiklusseaduse rikkumisele ja nõuda leppetrahvi viitega selelle, et tegemist on ka lepingurikkumine, kuna sõidukijuht peab olema hoolas. Tegemist on kasutuslepinguga ning leppetrahvi nõue saab olla seotud vaid lepingu põhi- või kõrvalkohustuse rikkumisega. Hoolsuskohustuse rikkumine, millel puudub seos lepingu esemega ehk parkla kasutamisega/parkimiskorraldusega ei ole leppetrahvi rakendamise alus. Näiteks on hoolsuskohustuse rikkumine kahtluseta , kui sõidukijuht unustab kinnitada turvavöö või jätab enne sõidu alustamist veendumata sõiduki korrasolekus kuid niisugune hooletus ei saa olla alus parkimiskorraldaja poolt leppetrahvinõude esitamiseks.

Otsuse nr 19-1/20-03630-011 (otsuse avaldamise kuupäev: 1. juuli 2020)

Otsus: Tarbija kahjuks
Poolte lepingus on sätestatud parkimiskella kasutamine.Tuleb nõustuda, et leppetrahvi ei saa rakendada, kui parkimisaja algus märgitakse muul arusaadaval viisil, kui parkimiskellaga, näiteks kirjutades paberilehele PARKIMISE ALGUS: 17.00. Parkimisaja alguse kohane märkimine ei ole sõidukisse mingi dokumendi jätmine, mis sisaldab kuupäeva ja kellaaega, millal kuskil on tehtud mingi tehing või toiming ja mille põhjal saab tuletada, et antud parklasse parkimine on toimunud hiljem.

Tarbija ei märkinud parkimisaja algust kohasel viisil ja leppetrahvi nõue on õigustatud.

Otsuse nr 19-1/20-000754-020 (otsuse avaldamise kuupäev: 18. mai 2020)

Otsus: Tarbija kahjuks
Tarbijatele on määratud leppetrahv seoses parkimiskorra rikkumisega. Tarbijad väidavad, et nad parkisid mujal, kui Tallinnas Liikuri 48 asuvas parklas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse põhimõtetele (TsMS § 230) peab vaidluspool tõendama asjaolusid, millele ta tugineb. Tarbijate väide, et nad parkisid mujal, ei ole tõendatud.

Otsuse nr 19-006659-011 (otsuse avaldamise kuupäev: 4. nov 2019)

Otsus: Tarbija kahjuks
Märksõnad: Kahju hüvitamine, parkimine, leppetrahv, üürileping, parkimiskorraldus
Tarbija sõitis oma sõidukiga tasulisse parklasse ning peatas sõiduki selleks, et reisija saaks väljuda. Kaupleja koostas tarbijale leppetrahvi nõude parkimiskorraldusnõuete eiramise eest - tarbija sõitis parklasse sisse sissesõitu keelava märgi alt. Tarbija ei nõustunud trahviga ning esitas vaide põhjusel, et ta ei parkinud üldse. Komisjon kontrollis asjaolusid. Kaupleja kinnitusel asub parklas märk, mis keelab peatumise ja parkimise, tarbija ei ole märgi olemasolule vastu vaielnud. Komisjon leidis, et tarbija sisenes parklasse liikluskorraldusvahendi rikkumisega sõites sissesõidu keelu märgi alt sisse, mistõttu on leppetrahvi määramine kooskõlas lepingutingimustega.
VÕS § 158 lg 1, VÕS § 271

Otsuse nr 17-010333-018 (otsuse avaldamise kuupäev: 17. apr 2018)

Otsus: Tarbija kahjuks
Märksõnad: alusetu nõue, leppetrahv, parkimine, liikluskorraldusvahend
Kaupleja määras tarbijale leppetrahvi parkimisnõuete eiramise eest korteriühistu territooriumil parkimist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas ja "eramaa" tähistusega maal. Tarbija leidis, et ta ei ole parkimiskorda rikkunud. Tarbija hinnangul oli nõue alusetu põhjusel, et parkimiskeelu liiklusmärgi paigaldamine ei olnud linnavalitsusega kooskõlastatud. Komisjon asus seisukohale, et asjaolud, mis on seotud liikluskorraldusvahendi paigaldamisega, on väljaspool tarbija ja kaupleja vahelist õigussuhet. Asjaolu, kas ja kuidas on kooskõlastatud liiklusmärgi paigaldamine, ei muuda eramaad üldkasutatavaks.
LS § 6 lg 2; AÕS § 34 lg 1

Otsuse nr 18-000746-015 (otsuse avaldamise kuupäev: 10. apr 2018)

Otsus: Tarbija kasuks
Märksõnad: Leppetrahvi tühistamine, parkimistingimused, kohustuse vabandatavus
Kaupleja määras tarbijale leppetrahvi parkimistasu maksmata jätmise eest vaatamata sellele, et tarbija oli parkimise eest tasunud. Tarbija oli sõiduki parkimisel juhindunud Tallinna Linnateatri veebilehel avaldatud teatri publikule kehtivast soodushinnaga eripakkumisest ja parklas asuval infotahvlil toodud juhendist, kuidas parkida tsoonis P4 ning märkis sõnumisse nii tsooni numbri P4 kui ka sõna "Linnateater". Komisjon leidis, et tarbija leppetrahvi tühistamise nõue kuulub rahuldamisele. Kuna parkimise eest tuli tasuda, pidi tarbija selgitama mõistlikul viisil välja, millised on parkimistingimused konkreetses parklas. Lahknev info parklas asuval infotahvlil ja teatri kodulehel võis soodustada tarbija eksimust tema poolt saadetud sõnumi tekstis. Komisjoni hinnangul oli tarbija rikkumise vabandatav. Kohustuse vabandatavuse korral ei või üldjuhul leppetrahvi nõuda.
VÕS § 23 lg 2; VÕS § 158 lg 1; VÕS § 160

Otsuse nr 17-010621-018 (otsuse avaldamise kuupäev: 5. veebr 2018)

Otsus: Tarbija kahjuks
Märksõnad: nõude alusetuse tuvastamine, leppetrahv, parkimine
Vaidlus puudus selles, et tarbijale oli väljastatud parkimisluba. Lepingutingimustest kinnipidamiseks ei piisa üksnes parkimisloa olemasolust, luba peab olema paigaldatud vastavalt parkimistingimustele ja kontrollijale nähtav.
LS § 6 lg 2

Otsuse nr (otsuse avaldamise kuupäev: 11. sept 2017)

Otsus: Tarbija kahjuks

Otsuse nr (otsuse avaldamise kuupäev: 28. aug 2017)

Otsus: Tarbija kahjuks

Otsuse nr (otsuse avaldamise kuupäev: 24. juuli 2017)

Otsus: Tarbija kahjuks

Otsuse nr (otsuse avaldamise kuupäev: 24. juuli 2017)

Otsus: Tarbija kahjuks

Otsuse nr (otsuse avaldamise kuupäev: 19. mai 2017)

Otsus: Tarbija kasuks

Otsuse nr (otsuse avaldamise kuupäev: 9. veebr 2017)

Otsus: Tarbija kahjuks

Otsuse nr (otsuse avaldamise kuupäev: 12. sept 2016)

Otsus: Tarbija kasuks

Otsuse nr (otsuse avaldamise kuupäev: 21. juuli 2016)

Otsus: Tarbija kasuks

Otsuse nr 19-1/23-15575-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 14. märts 2024)

Otsus: Tarbija kasuks
Pooled on sõlminud üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks.

Vaidlus puudub selles, et leppetrahv määrati 31.10.2023 kell 09.18.07 ja mobiiläpi süsteemi vahendusel oli parkimine aktiveeritud 09.18.15.

Kui parkimiskontrolör koostas leppetrahvinõude, siis võis tegemist olla olukorraga, kus tal ei olnud teavet, et tegelikkuses on parkimistasu makstud. Leppetrahvi vaidlustamisel vaidemenetluses oli kauplejale teada, et parkimistasu on makstud ja parkimine aktiveerus 8 sekundit pärast leppetrahvi määramist. 

Esitatu kohaselt on sõlmitud üürileping ning tarbija on lepingu täitnud ja kaupleja on tasu saanud. Kaupleja seisukoht, et tal on õigus leppetrahvile ja esineb tarbijapoolte lepingurikkumine, ei vasta esitatud asjaoludele.

Esitatu kohaselt on kasutatud parkimise eest tasumiseks vahendit, mida kaupleja on võimaldanud kasutades enda lepingupartnerit - mobiilne parkimine. Asjaolu, et mobiilne parkimine võtab teatud aja, et parkimise kohta jõuaks teave kaupleja serverisse ja parkimiskontrolörini, on kaupleja riisiko.

Antud juhul oli parkimise eest tasutud. Tekkinud 8 sekundiline viivitus ei õigusta kauplejat leppetrahvi määrama. Isegi, kui pidada tekkinud viivitust tarbija viivituseks, on see VÕS § 160 kohaselt vabandatav. Viivituse põhjustas kaupleja kasutatav lepingupartner ja andmesüsteem. Kui vaide laekumisel viga selgus, oleks kaupleja pidanud leppetrahvinõudest loobuma.

Kaupleja peaks tegutsema heas usus (VÕS § 7) ning mõistlikult, praegune kaupleja teguviis seda ei ole. Mõistlik isik, kes tegeleb enda vara üürileandmisega, ei käituks nii, nagu kaupleja käesoleval juhtumil.

 

 

Otsuse nr 19-1/23-16677-001 (otsuse avaldamise kuupäev: 18. märts 2024)

Otsus: Tarbija kahjuks
Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et antud kohas parkimise eest, kui tegemist ei ole puudega isiku sõidukiga, võib määrata leppetrahvi.

Avaldaja tugineb sellele, et parkimiskorra rikkumine on vabandatav (VÕS § 103), kuna ta ei teadnud, et tema sõidukile paigaldatud puudega isiku parkimisõigust tõendav kaart ei olnud kehtiv.

Niinimetatud invakohal võib parkida sõiduk, millel on seda õigust tõendav dokument. Kui see dokument on tähtajaline, siis ei kehti dokument pärast seda, kui selle tähtaeg on möödunud. Seega ei olnud antud sõiduki puhul tõendatud, et sellega võib parkida invakohale. Sõiduki ja seonduvate dokumentide korrasoleku eest vastutab sõidukit juhtinud isik.

Asjaolu, kas on vajalik ja mõistlik, et kõnealust parkimisõigust tõendav kaart väljastatakse tähtajalisena, et ole käesoleva vaidluse ese. Kui mingi dokument on enda õiguse tõendamiseks vajalik ja tegemist on tähtajalise dokumendiga, siis ei ole kehtivuse kaotanud dokumendil enam muud õiguslikku tähendust kui see, et antud dokument on minevikus kehtiv olnud.

Sõidukijuhi suhtes kehtib erinevaid nõudeid. Sõidukijuht peab tagama, et ta käitub adekvaatselt liikluses, sealhulgas järgib liikluskorraldusvahenditega sätestatud nõudeid, samuti, et sõiduki suhtes on kehtivad dokumendid tehnoülevaatuse, kindlustuse ja juhi terviseseisundi kohta. Vastutust nende nõuete täitmise suhtes ei saa asetada kolmandatele isikutele.

Vaidemenetluses oleks ehk olnud asjakohane esitada tõend, et antud sõiduki kohta on väljastatud ka uus ja kehtiv puudega isiku sõiduki tõend. See tõend oleks tõendanud, et antud sõiduki valdaja on endiselt puudega isik ning sellisel juhul oleks parkimise korraldaja saanud kaaluda, kas parkinud sõidukijuhi rikkumist saab lugeda vabandatavaks (VÕS § 103). Antud juhul selle kohta tõendeid ei esitatud.

Kaupleja ei ole esitatu kohaselt enda lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja määratud leppetrahv on õiguspärane.

 
71
Töötajad
1 799 862 €
Käive 2023Q4

Kontaktandmed

Telefon
+372 6511530
E-post
parkimine@yhisteenused.ee
Koduleht
www.parkimine.ee
Juriidiline aadress
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 15, 10122 23

Esindusõigus

Nimi
🇱🇻 Nasdaq CSD SE
5991

Aktsiaraamatu pidaja

al. 28.09.2017
Hendo Priimägi
2
10.07.1982 (41)

Juhatuse liige

al. 08.11.2017

Kandevälised isikud

Nimi
ASLO Konsultatsioonid OÜ
0

Asutaja

al. 25.06.2004
Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers
0

Audiitorettevõtja

al. 05.10.2015
Kristjan Rahu
7
08.08.1972 (51)

Nõukogu esimees

al. 26.01.2022
Priit Koit
10
15.09.1974 (49)

Nõukogu liige

al. 26.01.2022
Hendo Priimägi
2
10.07.1982 (41)

Aktsionär

al. 16.08.2023
Lihtkonto: SIRIUS CAPITAL OÜ
0

Aktsionär

al. 16.08.2023
Lihtkonto: UG INVESTMENTS OÜ
0

Aktsionär

al. 16.08.2023
Valdur Laid
3
06.09.1969 (54)

Nõukogu liige

al. 02.02.2024

Tegelikud kasusaajad

Nimi
Kristjan Rahu
7
08.08.1972 (51)

kaudne osalus

al. 29.03.2022
Priit Koit
10
15.09.1974 (49)

kaudne osalus

al. 29.03.2022
Täpsem otsing EMTAK tegevusalade kataloog Käibemaksukalkulaator Käive 2023Q4 Uued ettevõtted Privacy policy