Bolt Services EE OÜ (14339972)

Tarbija vaidlustas kaupleja autorendi teenuse eest esitatud arve. Tarbija selgitustel ei õnnestunud tal sõiduki seiskamisel lõpetada sõiduki kasutamist ja tasu arvestust. Komisjon rahuldas tarbija nõude osaliselt.

Pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki kasutamiseks.

Tarbija eksis ja ei lõpetanud veebiplatvormis sõiduki kasutamist. Selle tagajärjel ei toimunud sõiduki kasutamise lõpetamist ja rendimakse tasumise kohustus jätkus.

Tarbija leiab, et kauplejal ei ole õigust nõuda rendimakset aja eest, kui tarbija tegelikult sõidukit ei kasutanud.

Pooltevahelises lepingus kohalduvad tüüptingimused, mille alusel tarbija oleks pidanud sõidu lõpetamisel lülitama välja sõiduki, lukustama selle uksed ja seejärel lõpetama sõidu. Süsteem ei võimalda sõidu lõpetamist, kui sõiduk ei ole välja lülitatud. See tingimus ei ole tarbija poolt vaidlustatud.

Tarbija viitab, et tegemist on inimliku eksitusega. See on kindlasti õige, kuid küsimus on selles, kas juhul, kui sõiduki üürniku eksituse tõttu üürilepingut ei lõpeta, peab seonduva kahju kandma üürileandja.

Esitatud asjaolude kohaselt ei ole avaldus põhjendatud. Analoogselt kohtumenetlusega toimub vaidluste kohtueelne lahendamine poolte esitatu alusel (TsMS § 5 lg 1 ja § 230 lg 1). Tarbija esitatu kohaselt puudub tarbijal nõue kaupleja vastu.

Kui pooled on sõlminud sõiduki üürilepingu on üürileandjal õigus saada tasu asja kasutamise eest. 

Kaupleja poolt kastutatav veebilahendus sõidukite üürimiseks on paljude kasutajate poolt igapäevaselt kasutatav ning reeglina suudetakse sõiduki kasutamine veebis kohaselt märkida ja sõiduki kasutamise lõpetamine fikseerida. Antud juhul see ei õnnestunud tarbija eksimise tõttu.

Kaebusi, kus sõidu lõppu ei suudeta fikseerida ja näiteks selle asemel lukustatakse, on mitmeid. Kauplejal oleks kohane kaaluda lahendust, kus mitmepäevase sõiduki kasutamise korral saab kasutaja näiteks iga uue päeva kell 09.00 teavituse, et tal on üüritud sõiduk ja ta ei ole sõiduki kasutamist süsteemis lõpetanud.

 

 

 

Pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki kasutamiseks.

Tarbija eksis ja ei lõpetanud veebiplatvormis sõiduki kasutamist. Selle tagajärjel ei toimunud sõiduki kasutamise lõpetamist ja rendimakse tasumise kohustus jätkus.

Tarbija leiab, et kauplejal ei ole õigust nõuda rendimakset aja eest, kui tarbija tegelikult sõidukit ei kasutanud. Tarbija leiab, et kaupleja veebilahenduses on puudusi.

Tarbija on seisukohal, et ta ei ole tasutud summa ulatuses teenust saanud. See väide ei ole põhjendatud, tarbija käsutuses oli sõiduk, asjaolu, et tarbija seda ei kasutanud, ei muuda õigust nõuda üüri.

Pooltevahelises lepingus kohalduvad tüüptingimused, mille alusel tarbija oleks pidanud sõidu lõpetamisel lülitama välja sõiduki, lukustama selle uksed ja seejärel lõpetama sõidu. Süsteem ei võimalda sõidu lõpetamist, kui sõiduk ei ole välja lülitatud. See tingimus ei ole tarbija poolt vaidlustatud.

Tarbija viitab, et tegemist on inimliku eksitusega. See on kindlasti õige, kuid küsimus on selles, kas juhul, kui sõiduki üürniku eksituse tõttu üürilepingut ei lõpeta, peab seonduva kahju kandma üürileandja.

Esitatud asjaolude kohaselt ei ole avaldus põhjendatud. Analoogselt kohtumenetlusega toimub vaidluste kohtueelne lahendamine poolte esitatu alusel (TsMS § 5 lg 1 ja § 230 lg 1). Tarbija esitatu kohaselt puudub tarbijal nõue kaupleja vastu.

Kui pooled on sõlminud sõiduki üürilepingu on üürileandjal õigus saada tasu asja kasutamise eest. 

Kaupleja poolt kastutatav veebilahendus sõidukite üürimiseks on paljude kasutajate poolt igapäevaselt kasutatav ning reeglina suudetakse sõiduki kasutamine veebis kohaselt märkida ja sõiduki kasutamise lõpetamine fikseerida. Antud juhul see ei õnnestunud tarbija eksimise tõttu.

Kaebusi, kus sõidu lõppu ei suudeta fikseerida ja näiteks selle asemel lukustatakse, on mitmeid. Kauplejal oleks kohane kaaluda lahendust, kus mitmepäevase sõiduki kasutamise korral saab kasutaja näiteks iga uue päeva kell 09.00 teavituse, et tal on üüritud sõiduk ja ta ei ole sõiduki kasutamist süsteemis lõpetanud.

Tarbija vaidlustas kaupleja autorenditeenuse eest esitatud arve. Tarbija ei tõendanud oma nõuet, komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Tarbija vaidlustas kaupleja autorenditeenuse eest esitatud arve. Tarbija selgitustel ei õnnestunud tal lõpetada sõiduki kasutamist, kaupleja esitas tasu arve perioodile, millal tarbija autot tegelikult ei kasutanud. Komisjon rahuldas tarbija nõude osaliselt.

Pooled on sõlminud tüüptingimustega üürilepingu.

Kaupleja on üürilepingu alusel esitanud leppetrahvi tasumise nõude ja kahju hüvitamise nõude.

Tarbija leiab, et ei ole lepingut rikkunud ja leppetrahvinõudel ning kahju hüvitamise nõudel puudub alus.

Tarbijavaidluste lahendamine komisjonis on lepingupoolte vahelise vaidluse kohtueelne lahendamine. Pooltel on enda esitatud asjaolude ja väidete tõendamiskoormis analoogselt vaidlusega kohtus. Kui asjaolu ei ole tõendatud, siis ei saa komisjon sellele asja lahendamisel tugineda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Esitatud asjaolude kohaselt väidab kaupleja, et üüritud asja tarbija valduses olemise ajal on sellele tekkinud kahju. Kaupleja süüdistab tarbijat selles, et tarbija ei teavitanud kauplejat, et asjale tekkis asja tema valduses olemise ajal kahjustus.

Tarbija väitel ei olnud ega tekkinud asjale kahjustust ajal, mil see oli tarbija valduses. Kui tarbija väide on õige, ei saanud tarbija kauplejat kahju tekkimisest teavitada ja kauplejal ei ole võimalik esitada tarbijale sellega seonduvat leppetrahvi nõuet.

Kaupleja ei ole tõendanud, et üüritud asi on saanud kahjustada ajal, mis see oli tarbija valduses. Kaupleja väidab, et asjal tuvastati kahjustus siis, kui see oli tarbijast järgneva kasutaja valduses. Komisjon on seisukohal, et järgneva sõiduki kasutaja poolt sõiduki vigastuse tuvastamine ei tõenda, et sõiduk sai kahjustada ajal, mil see oli eelneva kasutaja valduses. Välistatud ei ole see, et kahjustus tekkis ajal, kui eelnev kasutaja oli lõpetanud sõiduki valdamine ja järgmine kasutaja ei olnud veel valdust saanud, samuti ei ole välistatud, et kahjustus tekkis ajal, mil see oli järgmise kasutaja valduses.

Kaupleja viitab, et on paigaldanud sõidukitele IoT seadme. Kaupleja väitel pidi see seade registreerima sõidukile tekkinud kahju. Esiteks ei ole kaupleja tõendanud, et IoT seade fikseeris kahju tekkimise sõidukile. Seega, kui seade on usaldusväärne kahju tekkimise fikseerimise abinõu, siis see ei ole kahju tekkimist fikseerinud. Teiseks ei ole kaupleja tõendanud, et vaidlusalusel sõidukil oli nimetatud seade. Kolmandaks ei ole kaupleja tõendanud, missugused on IoT seadme omadused. Komisjoni hinnangul ei tõenda on kaupleja tuginemine IoT seadmele kaupleja esitatud asjaolusid.

Kaupleja poolt esitatud teave sõiduki kahjustuste kohta ei ole seostatav konkreetse sõidukiga, samuti ei ole kahjustuste kohta esitatu seostatav mingi ajahetkega, millal kahjustused tekkisid.

Kaupleja ei ole tarbijat kahju tekkimisest mõistliku aja jooksul teavitanud. Kuna tekkimist on sõidukile tekkinud kahjuga ning väidetava kahju kirjelduste (sõiduki külg on saanud kriimustusi) kohaselt on tegemist liiklusõnnetusega, siis oleks kaupleja pidanud järgima liiklusõnnetustest teatamise korda olukorras, kus kannatanu ja kahju põhjustanud isik ei ole teada.

Kaupleja ei ole kahju tekkimise asjaolusid tõendanud, kaupleja ei ole tõendanud, et tarbija on kauplejaga sõlmitud lepingut rikkunud.

Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20):

1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1),
2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1),
3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128),
4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2),
5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning
6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kaupleja ei ole nõude aluseid tõendanud. Retooriline tekst ei saa olla alus nõuda isikult leppetrahvi lepingurikkumise eest ega hüvitist kahju hüvitamise eest. Arvestades, et kaupleja ei ole enda sõidukile tekkinud kahju asjaolude kohta õigeaegselt tõendeid kogunud on võimalused juhtumi asjaolude kohta usaldusväärsete tõendite kogumiseks ilmselt ammendunud.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi selle eest, et tarbija andis kolmanda isiku kasutusse sõiduki ja oma konto. Asjaolude kohaselt oli kaupleja leppetrahvi nõue põhjendatud. Tarbija tuvastusnõue jäi rahuldamata.

Pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki kasutamiseks.

Tarbija eksis ja ei lõpetanud veebiplatvormis sõiduki kasutamist. Selle tagajärjel ei toimunud sõiduki kasutamise lõpetamist ja rendimakse tasumise kohustus jätkus.

Tarbija leiab, et kauplejal ei ole õigust nõuda rendimakset aja eest, kui tarbija tegelikult sõidukit ei kasutanud. Tarbija leiab, et kaupleja veebilahenduses on puudusi.

Vaatamata ebaõnnestunud sõidu lõpetamisele oli tarbija   käsutuses sõiduk, asjaolu, et tarbija seda ei kasutanud, ei muuda kaupleja õigust nõuda üüri.

Pooltevahelises lepingus kohalduvad tüüptingimused, mille alusel tarbija oleks pidanud sõidu lõpetamisel lülitama välja sõiduki, lukustama selle uksed ja seejärel lõpetama sõidu. 

Tegemist on inimliku eksitusega, kuid küsimus on selles, kas juhul, kui sõiduki üürniku eksituse tõttu üürilepingut ei lõpeta, peab seonduva kahju kandma üürileandja.

Esitatud asjaolude kohaselt ei ole avaldus põhjendatud. Analoogselt kohtumenetlusega toimub vaidluste kohtueelne lahendamine poolte esitatu alusel (TsMS § 5 lg 1 ja § 230 lg 1). Tarbija esitatu kohaselt puudub tarbijal nõue kaupleja vastu.

Kui pooled on sõlminud sõiduki üürilepingu on üürileandjal õigus saada tasu asja kasutamise eest. 

Kaupleja poolt kastutatav veebilahendus sõidukite üürimiseks on paljude kasutajate poolt igapäevaselt kasutatav ning reeglina suudetakse sõiduki kasutamine veebis kohaselt märkida ja sõiduki kasutamise lõpetamine fikseerida. Antud juhul see ei õnnestunud tarbija eksimise tõttu.

Kaebusi, kus sõidu lõppu ei suudeta fikseerida ja näiteks selle asemel lukustatakse, on mitmeid. Kauplejal oleks kohane kaaluda lahendust, kus mitmepäevase sõiduki kasutamise korral saab kasutaja näiteks iga uue päeva kell 09.00 teavituse, et tal on üüritud sõiduk ja ta ei ole sõiduki kasutamist süsteemis lõpetanud.