ABC MOTORS AS (10844561)

Tarbija ostis kauplejalt 2013.a Citroen C4 ning pöördus mõni päev hiljem pretensiooniga kaupleja poole, mh ei töötanud kliimaseade. Kaupleja parandas sõiduki omal kulul. Teist korda pöördus tarbija kliimaseadme probleemiga kaupleja poole kahe nädala möödudes, kaupleja lubas parandada, aga tarbija ei pöördunud parandusse vaid esitas lepingust taganemise avalduse tuginedes suurele õlikulule. Komisjon jättis tarbija avalduse rahuldamata, sest suurem õlikulu tõendamata ning tarbija ei võimaldanud kauplejal kliimaseadet parandada.

Tarbija ostis kasutatud sõiduki. 6 kuu pärast tekkis vajadus reostaadi vahetamisele. Tegemist ei ole varjatud puudusega, vaid kasutatud sõiduki puhul on see pigem loomulik kulumine. Tarbija ei ole tõendanud varjatud puuduseid.

Pooled sõlmisid müügilepingu.

Tarbija ostis sõiduki 3.9.21 ja sõidukilt eemaldus pesemise käigus 18.9.21 tükk värvkattest.

Tarbija hinnangul on esitatud fotodel kujutatud parema tagumise rattakoopa serval asuv värvikahjustus sõiduki varjatud puudus.

Müügilepingu esemeks oli 2016 aasta sõiduauto. Niisuguse roostepleki esinemine seliisel sõidukil ei ole ebatavaline.

Tarbijalemüügi korral asja lepingutingimustele vastavust reguleerib VÕS § 217(1) lg 3 p 2, mis sätestab, et asi peab "...olema seda liiki asjadele tavaliselt omases koguses ja omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse, kasutusviisi, ühilduvuse ja turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada...".

Niisugune värvikahjustus 5 aastat vana sõiduki puhul võib olla tekkinu seoses sõiduki varasema kasutamise ja sõiduki vanusega, sedaliiki asjade puhul peab sellist võimalust eeldama.

Esitatud fotode kohaselt ei ole tegemist varjatud puudusega, see roostekahjustus, mis on põhjustanud värvi ülespaisumise, on selgesti märgatav. Vastavalt fotole on kahjustus laiem, kui eraldinud värvitüki alune metallpind. Poritiiva serv on ka tagapool roostetanud ja värv on "mullitama" hakanud. Kui antud kahjustus oli sellisena nähtav värvitüki eemaldumise ajal oli see samamoodi märgatav ka sõiduki müügilepingu sõlmimise päeval. See roosteplekk oli sõiduki müügieelsel ülevaatusel spetsialisti abita lihtsalt tuvastatav ja see on arvestades sõiduki vanust ka kooskõlas seda liiki asjade tavalise seisukorraga.

Esitatu kohaselt ei ole kaupleja müügilepingut rikkunud ja tarbijal puudub nõue kaupleja vastu.

Tarbija ostis Kauplejalt 2019.a oktoobris 185 000 km läbinud sõiduki Subaru ning esitas 2021.a septembris nõude pihustite vahetuseks, väites, et pihustid vajasid vahetust juba müügi hetkel. Tarbija on sõidukiga läbinud vähemalt 30 648 km ning pihustite vahetuse vajadus on tõendamata. Komisjon jättis Tarbija avalduse rahuldamata.

Kasutatud asja loomulikust kulumisest tingitud puudused ei ole lepingutingimustele mittevastavus. Ostja peab nõude esitamiseks tõendama asja lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu.

Märksõnad: kasutatud auto, müügilepingust taganemine
Sisu: Tarbija viis auto seoses roolilati hambumuse probleemiga uuesti kaupleja kätte, peale mida muutus auto natuke paremini kontrollitavaks. Tarbija teostas mõne aja pärast hoolduse Veho Eestis, kus tuvastati, et auto roolilati juhtpea lekib, tagumise piduri töösilindrid lekivad jne. Tarbija pöördus uuesti kaupleja poole, kes teostas roolilati vahetuse, peale mida käis tarbija uuesti Veho Eestis, kus tuvastati, et roolilatt liigub väga raskelt. Tarbija esitas kauplejale müügilepingust taganemise avalduse, peale mida palus kaupleja auto enda juurde uuesti tagasi tuua, kuid tarbijal puudus usk kaupleja oskustesse. Kaupleja sõnul ei ole neil võimalik auto seisukorda hinnata, sest tarbija autot neile toonud ei ole. Lisaks on tarbija auto ostmisest alates sõitnud 20000 km ja seega ei saa öelda, et autoga liigelda ei ole võimalik. Peale auto ülevaatust võib kaupleja teha ostupakkumise. Komisjon otsustas, et tarbija nõue tuleb jätta rahuldamata ja asjaoludele tuginedes ei saa väita, et kaupleja oleks keeldunud auto remontimisest ning tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega. Kui tarbija viib auto siiski kaupleja juurde tagasi ja tuvastatakse roolilati probleem, siis on kauplejal kohustus kanda ka parandamise, transpordi jne kulud.
VÕS § 208 lg 4, § 217 lg 1, lg 2, p 1, p 6, § 218 lg 1, , § 222 lg 5, § 116 lg 1, § 222 lg 4

Märksõnad:kasutatud auto, kahju hüvitamine
Tarbija sõnul kinnitati talle, et auto on kontrollitud, kuid ikka ilmnesid autol vead (roolisüsteemi viga, roolilatt jne) ja kaupleja kõrvaldas puudused. Kuna auto "kolises", siis lasi tarbija autot kontrollida kolmandas ettevõttes, kus tuvastati, et esimene amort on niiske, õõtshoobade puksid osaliselt lahti, amordilaagrid takerduvad, esiamort ja amordipadi vajavad vahetust. Tarbija eeldas, et saab vähemalt aasta sõita ilma autot remontimata. Selliste puudustega ei oleks ta autot ostnud. Valesti komplekteeritud roolilati tõttu jääb vasak esiratas koopasse kinni. Kaupleja ei nõustunud, et autol oleks müügimonmendil puudusi olnud ja tarbija pöördus peale 4-kuulist auto kasutamist esimest korda nende poole. Kaupleja vahetas roolilati, kuid varsti pöördus tarbija uuesti tagasi, kuid kaupleja puudusi ei tuvastanud. Tarbija nõudis paljude varuosade vahetamist uute vastu. Kaupleja hinnangul kasutas tarbija autot veel peale vea avastamist 4 kuu vältel edasi, kuigi oleks pidanud pöörduma koheselt nende poole. Kaupleja hinnangul ei saa tarbija eeldada, et auto muudetakse uueväärseks. Komisjoni seisukoht oli, et tarbija nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kaupleja poole pöördumise hetkeks oli tarbija autoga läbinud juba ligi 8000 km ja on loomulik, et mõned vead võisid tekkida.Kuna kaupleja ei ole keeldunud uuesti roolilatti remontimast, kui seal peaks viga olema, siis ei ole tarbijal ka õigust autot ise remontida ja kaupeljalt kulutusi nõuda.
VÕS § 217 lg 2 p 1, p 6, VÕS § 222 lg 5

Pooled sõlmisid sõiduki müügilepingu.

Lühikese kasutamise järel ilmnes, et sõidukil tuleb vahetada rihm ja sellepinguti, jahutusvedeliku paisupaagis on praod ning  esineb ka väike õlileke.

Tarbija on tõendanud, et puudused esinesid, kaupleja ei ole sellele vastu vaielnud, kuid on seisukohal, et need puudused vastavad sõiduki vanusele ja normaalsele kulumisastmele.

Vastavalt VÕS § 218 22 tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. 

Vastavalt VÕS § 218 lg 2 tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest.

Kaupleja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et müüdud asjal ei olnud puudusi ajal, mil selle vaidlus loovutati tarbijale.

Vastavalt VÕS § 220 lg 1 tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Esitatu kohaselt on tarbija puudusest kauplejat õigeaegselt teavitanud.

Tegemist on sõidukiga, mis on valmistatud 2018 aastal ja mille läbisõit sõiduki müügi ajal oli üle 80 tuhande kilomeetri. Tarbija poolt esile toodud puudused vastavad komisjoni hinnangul sõiduki normaalsele kulumisele ja eale.

Tarbija on seisukohal, et kui kaupleja väitis, et sõiduk kontrollitud ning tehniliselt korras, siis peab kaupleja nende puuduste kõrvaldamise kulud hüvitama. Antud defektide puhul ei saa komisjoni hinnangul väita, et müüdud sõiduk ei olnud tehniliselt korras või kontrollitud. Arvestades sõiduki vanust ja läbisõitu on kohane väita, et see oli tehniliselt korras. Leitud puuduste olemus ja kõrvaldamise hind on niisugused, milliste avastamisega peab sellise sõiduki omanik arvestama ja nende kulude kandmine on sellise sõiduki omaniku jaoks ootuspärane ja harilik.

Tarbija ei saanud esitatu põhjal eeldada ega nõuda, et talle üleantud sõiduk peab olema uueväärne. Riigikohus on 14.02.2024 lahendis asjas 2-21-1758 punktis 10.2 ja 11 leidnud, et:

„10.2 Kolleegium on seisukohal, et kasutatud sõidukite võõrandamise puhul ei ole sarnaselt muudele vanadele esemetele õige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 kohaldamisel lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda samalaadsete uute sõidukite omadustest (vt RKTKo 31.03.2023, 2-19-19586/85, p 14). Lepingutingimustele vastavaks võib osutuda ka asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Seega tuleb müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses.

11. Küll tuleks ka kasutatud asjade puhul nende lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi hinnata nii, nagu tegemist oleks uue asjaga, kui müüja on müügilepingu eset reklaamides jätnud mulje, et tegemist on uue asjaga. Sõnadest „heas korras, sõidab hästi“ ei saa aga kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja on sõidukit reklaaminud uue sõidukina.“.   

Kaupleja ei ole sõiduki kohta avaldanud teavet, et see on uueväärne või täiesti puudusteta.  Samuti ei ole pooled kokku leppinud garantiis.

Eelnevast tulenevalt ei ole kaupleja enda lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud (VÕS § 100), kaupleja andis tarbijale üle lepingutingimustele vastava asja. Tarbijal ei ole alust kasutada kaupleja vastu õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 2 p 3 jt).