OÜ Estlanda (11690829)

1. Pooltel on müügileping - VÕS § .208. Üleantav asi peab vastama müügilepingu tingimustele - VÕS § 217. 1.

2. Võlaõigusliku müügilepingu kohaselt lepiti kokku Delux siseviimistluspaketis. Nimetatud viimistluspaketis on põranda osas kirjas: „additional oil-wax on the floor to avoid water stains“.
3. „Oil-wax“ on tõlkes „õlivaha“ ning see ei võimalda teha järeldust, et selle asemel saaks olla tegemist „õliga“. Õli ja õlivaha puhul on tegemist erinevate omaduste ja koostisega toodetega. Õli ja õlivaha omadustest: https://www.finefloors.ee/puidu-viimistlemine-oli-voi-olivaha/.
4. „Additional“ tähendab tõlkes „lisa-„ või „täiendav“, mis grammatiliselt viitab sellele, et midagi pannakse või tehakse täiendavalt võrreldes juba olemasolevaga. Sellest saab järeldada, et lisa-/ täiendav kaitsekiht pidi olema igal juhul õlivaha, sõltumata sellest, kas aluskiht oleks olnud õli või õlivaha. Kihid võivad olla põhimõtteliselt õli + õlivaha või õlivaha + õlivaha. Igal juhul pidi aga lisakiht olema õlivaha.
5. Kaupleja sõnul on põrandal „refreshing oil“, kuid ilmselgelt ei ole tegemist õlivahaga (õlivaha sisaldab nii õli kui vaha, kuid vaha oluliselt rohkem). Samuti ei selgu, kas põrandal on üksnes üks kiht või mitu kihti põrandaõli. Kirjeldus annab aluse järeldada, et põranda kaitseks oleks pidanud olema vähemalt kaks kihti (sõnastusest „additional“) ning viimane kiht pidanuks olema õlivaha.
6. Kaupleja on väitnud/ nõustunud, et Delux paketi kirjeldus võis parketi viimistluse osas olla tarbijat eksitav (sõna „oil-wax“ osas, mille puhul olevat tegemist ebaõnnestunud tõlkega). Eksitamise all peab kaupleja silmas seda, justkui sai tarbija müügipakkumisest valesti aru. Pigem saab aga järeldada vastupidist, et lubati „oil-wax“ ning eksituses saab olla kaupleja ise. Kaupleja sellist avaldust saab võtta pigem kaupleja enda vea tunnistamisena (eksitus seisneb selles, et kaupleja lubas midagi, mida ta tegelikult kavatses täita/ täitis teisiti).
7. Kas „oil-wax“ puhul on tegemist (kaupleja) tõlkeveaga, ei oma tähtsust müügilepingu täitmise küsimuses; kaupleja ei saa lepingu mittetäitmise vabanduseks tuua iseenda tõlkeviga. Kaupleja peab täitma lepingu vastavalt poolte vahel sõlmitud müügilepingule. Asjassepuutuv ei ole ka see, kas tootja peab juhise kohaselt täiendavat vahakihti vajalikuks või mitte. Kaupleja peab lähtuma tarbijaga sõlmitud lepingust ning tootja kui müügilepingu pooleks mitteoleva isiku soovitus või hinnang ei saa asendada poolte vahel müügilepingus kokku lepitut. Isegi kui tootja ei pea täiendavat vahakihti vajalikuks, on täiendav vahakiht ette nähtud müügilepingus ning tootja kui kolmanda isiku juhised ega hinnangud ei ole müügilepingu kontekstis asjassepuutuvad.
8. Samuti on kaupleja e-kirjades kinnitanud, et õlivahaga põrandat töödeldud ei ole. 16.11.2021 e-kirjas on kaupleja kinnitanud, et „ei ole 2018 ega 2020 aastal mitte ühegi Lamett Barn toote puhul kasutanud lõppkaitsekihina tarbija poolt viidatavat õlivaha toodet. Alati on kasutatud refreshing oil toodet /..../“.
9. Hiljem on kaupleja asunud seisukohale, justkui võis kaupleja asendada õlivaha millegi samaväärsega. Kaupleja viitab VÕL punktile 3.1.2 ja väidab, et arendajal oli õigus teha muudatusi, kui need ei muuda toote olemust. VÕL p 3.1.2. sellist kokkulepet ei sisalda. VÕL p 3.1.2 kohaselt on müüjal ilma ostja kooskõlastuseta õigus teha ehitusprojektis muudatusi seoses eriosade tehniliste lahendustega tingimusel, et need ei muuda asja olemust. Põranda kaitsekiht ei ole käsitletav lepingu eseme eriosana ning sellisel juhul p 3.1.2. ei kohaldu.
10. Delux viimistluspakett sisaldab ühes versioonis ka märget, et arendajal on õigus põhjendatud juhul asendada kodulehel olevad tooted samaväärsetega („The developer reserves the right to replace the products listed on the website with the equivalent if the need is justified“). Antud juhul ei ole tegemist toote asendamisega. Toode on sama, mis kirjeldatud Delux paketis, kuid see ei ole viimistletud/ kaitstud kokku lepitud viisil. Müügileping ega selle lisaks olev viimistluspaketi kirjeldus ei sisalda kaupleja õigust teha muudatust põrandat kaitsva viimistlusviisi osas. Kaupleja käsitleb kaebust aspektist, kas kaupleja kasutatud „refreshing oil“ on samaväärne „õlivahaga“, kuid õli ja õlivaha samaväärsus saa olla asjassepuutuv ega kaebuse lahendamisel määrava tähendusega, sest komisjonile esitatud tõendite kohaselt puudus poolte vahel kokkulepe, et asendada oleks lubatud toodete viimistlusviisi.
11. Kaupleja on kinnitanud, et koos müügieseme dokumentidega anti tarbijale üle ka põranda hooldusjuhend. Juhend on antud õlitatud parketi kohta (mitte õlivahatatud parketi kohta, mis veelkord viitab, et parkett ei ole õlivahatatud).
12. Hooldusjuhendis on kirjeldatud kaks hooldusvahendit – Oil Refresher, millega tehakse paigaldusjärgne puhastus, ning Natural Soap, millega tehakse edaspidi regulaarset puhastust. Kaupleja kirjade kohaselt kasutas ta „refreshing oili“ ning saab järeldada, et kaupleja tegi ära hooldusjuhendi kohase, esimese paigaldusjärgse puhastuse, kasutades Oil Refresheri (hooldusjuhendi kohaselt see „sulgeb kiiresti puidu poorid ning kaitseb määrdumise ja vedelike imendumise eest“). Paigaldusjärgset puhastust ei pidanud tarbija seega enam tegema.
13. Edasine hooldusintervall Oil Refresheriga on hooldusjuhendi p 4 kohaselt ette nähtud üks kord aastas, tugevama kulumise korral sagedamini. Sõltumata ka koduloomade olemasolust ei pea tarbija eeldama, et uus hooldus tuleks teha juba kuu või paari möödudes. Sellist soovitust hooldusjuhendist ei tulene.
14. Ka veel 25.03.2021 ehk ca 3 kuud pärast asjaõiguslepingu sõlmimist selgitab kaupleja: „Kodustes tingimustes tuleb esmane hooldusõlitus teostada esimese aasta jooksul pärast paigaldamist ning edaspidi hinnata vajadust vastavalt ekspluadatsioonile ja kaitsekihi kulumisele“.
15. Kaupleja hilisem info (valduse üleandmise järgne) põranda hooldusintervalli osas on vastuoluline ja eksitav. Mida rohkem ajas edasi, seda lühemaks lähevad kaupleja käsitluses need intervallid, mille jooksul tuleks põranda hooldamist teha. Ühes e-kirjas on kaupleja muuhulgas viidanud Lincona hooldusjuhendile – hooldusõlitamise sagedus oleneb põranda kasutustingimustest, esimestel aastatel 1-3 korda aastas, misjärel võib üle minna lihsustatud hooldusele. Sellist hooldusjuhendit tarbijale üle antud ei ole ning see ei ole asjassepuutuv.
16. Tarbija kinnitusel on ta alates aprillist põrandat regulaarselt puhastanud vastavalt hooldusjuhendile. Kaupleja on seejuures kinnitanud, et põranda ülevaatusel mais 2021 põrandal mingeid probleeme ei olnud (kaasatud kolmanda isiku Alfalend hinnang: „eeskujulik“). Seega ei saa olla probleem ka selles, et tarbija ei oleks põrandat nõuetekohaselt puhastanud.
17. Tarbijal on õigus nõuda lepingus kokkulepitu täitmist. Siinjuures ei oma keskset tähtsust asjaolu, kas põrandal on või ei ole selle aja jooksul ilmnenud kulumise, veeplekkide vm probleemid, ega ka see, millised hoolduse on kaupleja enne müügieseme üleandmist teinud. Arvestades, et põranda viimistlus ei vasta lepingus kokku lepitule, on tegemist mittevastavusega ning tarbijal õigus nõuda lepingus kokku lepitud viimistlust (õlivaha).
18. 16.11.2021 e-kirjas asub kaupleja seisukohale, et tarbija on kogu kaebuse õigustamatult üles ehitanud sõnale „õlivaha“ ning kaupleja viitab siseviimistlustabelile, mis on tarbija poolt allkirjastatud 18.11.2020 ning mis kaupleja hinnangul ei sisalda parketi viimistlust õlivahaga. Viidatud siseviimistlustabeli realt 16 nähtub, milline parkett tuleb paigaldada. Tabel ei sisalda infot parketi viimistlusviisi kohta (õli või õlivaha). Samas on tabeli real 37 kokku lepitud trepiastmete viimistluses, täpsemalt: „Vastavalt Delux paketile: ligilähedane Barn Cream viimistlustoonile /.../“ ning lisamärkus: „Trepi astmed parketi tooni (toonõli + vaha)“. Seega ei tule viimistlustabelist järeldust nagu ei peaks parketil õlivaha olema – vastupidiselt on märge, et trepiastmed peavad olema viimistluses „toonõli + vaha“ ning viimistlusviis on valitud parketi järgi. Seega kinnitab ka esitatud viimistlustabel, et parketi viimistlus pidi olema õli + seejärel õlivaha („additional oil-wax“).
19. Tarbija on nõudnud asja parandamist, kuid müüja on parandamisest keeldunud. Seega nõuab kahju hüvitisena kulusid, mis kaasneksid puuduste likvideerimisega, kui need tellida kolmandalt isikult. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahjuna saab olla käsitletav ka puuduste kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste hinnanguline maksumus (Riigikohtu 30.09.2015 otsuse nr 3-2-1-100-15, p 19). VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast täiendava tähtaja möödumist. Tarbija on taotlenud puuduse kõrvaldamist kauplejalt, kuid kaupleja seda teinud ei ole.
20. Vastavalt VÕS § 218 lg 1 ja 2 müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
21. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu
rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):
· võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
· võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);
· võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
· kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
· kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,
v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
· rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4)..
22. Kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kaupleja on lepingut rikkunud, ning vastutab selle eest, vastutust välistavaid asjaolusid ei ole esitatud. Kaupleja rikkumine on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga, kahjusumma on tõendatud. Antud kahju hüvitamine on hõlmatud pooltevahelise lepingu kaitse-eesmärgiga ja kahju tekkimine oli kauplejale ettenähtav. Arvestades, et kaupleja kasutas teadlikult erinevat vahendit, kui avaldati tarbijale, oli tegemist kaupleja raske hooletusega, kuna kahju tekkimine sellistel asjaoludel oli praktiliselt kindel.
23. Pooled on vaielnud ka lepingu eseme muude lepingule mittevastavuste osas, kuid nõue puudutab üksnes parketriga seotud mittevastavust, seega lahendab komisjon ainult seda vaidlust.
24. Müügileping ja asjaõigusleping on sõlmitud ühega kauplejatest ja nõudele vastas teine kaupleja, nende juhatuse liige on sama. TTJA adresseeris tarbija avalduse komisjonimenetlusele eelnevas menetluses mõlemale kauplejale. Kaupleja juhatuse liige vastas kasutades teise kaupleja rekvisiite, kui lepingu sõlminud kaupleja. Juhatuse liige vastas tarbija kaebusele esitamata vastuväidet, et üks adressaatidest ei ole lepingust tulenevate kohustuste eest vastutav.