Levikom Eesti OÜ (12678473)

Kaupleja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et ta teavitas Tarbijat rendisuhte jätkumisest ning et sideteenuse osutamise lõpetamisega muutis lepingu tingimusi. ESS § 99 lg 1 järgi võib sideettevõtja ühepoolselt muuta sideteenuse lepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest või kui pärast sideteenuse lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb sideettevõtjal lepingu täitmise kulude oluline suurenemine; ESS § 99 lg 2.1 kohaselt ei või sideettevõtja muuta tähtajalise kohustusega sideteenuse lepingu tasu ja sideteenuse põhiomadusi ühepoolselt tarbija kahjuks sidusustähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud õigusakti muutmisest või valitsusasutuse otsusest. ESS § 99 lg 3 kohaselt tuleb lepingu muutmise kavatsusest teavitada vähemalt üks kuu ette teatega, mis on pealkirjastatud „Lepingu muutmine” ning teates tuleb märkida muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega mittenõustumise korral leping lisakuludeta üles öelda ühe kuu jooksul pärast vastava teate saamist ning tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus.

Käesolevas asjas puuduvad poolte tahteavaldused lepingu muutmiseks. 01.06.2022 teadet ei saa lugeda lepingu muutmiseks ning rendisuhte jätkumiseks.

Kaupleja 01.06. 2022 teate sisust järeldab komisjon, et Kaupleja tahe oli lepingust tekkinud kohustused ja õigused teisele isikule üle anda. Sellise sisuga teate saamisel oleks iga samas olukorras heas usus tegutsev mõistlik isik aru saanud, et tema jaoks muutub vaid teenuse osutaja. Tarbija oli Kaupleja teate ja tema hilisema tegevuse põhjal õigustatud järeldama, et lepingust tekkinud kohustused tuleb edaspidi täita uuele  operaatorile.

Kaupleja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et rendisuhe seadmete osas Tarbijaga jätkus ning  et seadmeid uuele operaatorile üle ei antud ning need on Kaupleja omandiks.  

Kaupleja ei ole esitanud ühtegi õiguslikku alust, mis andis talle õiguse sideteenuse osutamise leping lõpetada. ESS §-s 100 reguleerib sideteenuse lepingu ülesütlemise aluseid. ESS § 100 lg 2 kohaselt on sideettevõtjal õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda vaid juhul, kui sideteenuse osutamist on piiratud ESS § 98 lg 1 punktide 1–3 ja 5 alusel ning piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates. Nendeks alusteks on juhud, kui tarbija on lepingut rikkunud ja kui kaupleja on andnud rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja ja kui tarbija ei ole rikkumist kõrvaldanud.

Asjaolu, mis annaks Kauplejale õiguse leping Tarbijaga  üles öelda, antud asjas  puudub. Tarbija ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud.

Poolte vaidlusküsimuseks on asjaolu kas pärast Kauplejapoolset lepingu lõpetamist pidi Tarbija  maksma Kauplejale jätkuvalt  tasu seadmete eest.

Kaupleja on vastuväidetes osutanud üldtingimustele (punktid 4.7-4.9, 4.22, 9.3, 9.4, 9.10) ning väitis, et seadmete osas jätkus poole vahel rendisuhe.  Kaupleja väidetel tekkis Tarbijal seadmete rendi tasumise kohustus siis, kui  Kaupleja oli pärast meeldetuletuskirja väljastanud rendiarved.

Komisjon Kauplejaga ei nõustu. Meeldetuletuskiri  03.10.2023 ja arvete esitamine pärast 15 kuu möödumist lepingu lõppemisest ei  tõenda rendisuhte jätkumist.  Kaupleja tugines oma vastuväidetes üldtingimustele, kuid ei ole tõendanud, et need olid pooltevahelise lepingu lahutamatuks osaks. 

Kaupleja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et ta teavitas Tarbijat rendisuhte jätkumisest ning et sideteenuse osutamise lõpetamisega muutis lepingu tingimusi. ESS § 99 lg 1 järgi võib sideettevõtja ühepoolselt muuta sideteenuse lepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest või kui pärast sideteenuse lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb sideettevõtjal lepingu täitmise kulude oluline suurenemine; ESS § 99 lg 2.1 kohaselt ei või sideettevõtja muuta tähtajalise kohustusega sideteenuse lepingu tasu ja sideteenuse põhiomadusi ühepoolselt tarbija kahjuks sidusustähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud õigusakti muutmisest või valitsusasutuse otsusest. ESS § 99 lg 3 kohaselt tuleb lepingu muutmise kavatsusest teavitada vähemalt üks kuu ette teatega, mis on pealkirjastatud „Lepingu muutmine” ning teates tuleb märkida muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega mittenõustumise korral leping lisakuludeta üles öelda ühe kuu jooksul pärast vastava teate saamist ning tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus.

Käesolevas asjas puuduvad poolte tahteavaldused lepingu muutmiseks. 01.06.2022 teadet ei saa lugeda lepingu muutmiseks ning rendisuhte jätkumiseks.

Kuivõrd sideteenuse osutajaks oli pärast 05.06.2022 uus äriühing, siis ei saa Kaupleja nõuda lõpetatud lepingu osas selle edasist täitmist. Eeltoodust tulenevalt on Tarbija nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kui Kaupleja tõendab, et ta ei andnud seadmete omandiõigust sideteenuse osutamise üle teisele äriühingule, siis on tal õigus otsustada, millise nõude ta Tarbijale esitab, kas seadmete väljaostmise arvestades seadmete amortisatsiooni või lepib kokku nende kasutamise tingimustes. Selleks tuleb Kauplejal asuda Tarbijaga läbirääkimistesse, et leida mõistlik ja õiglane lahendus. Kaupleja  ei saa nõuda seadmete demonteerimist ja Kauplejale toimetamist.

Kaupleja ei ole esitanud ühtegi õiguslikku alust, mis andis talle õiguse  sideteenuse osutamise leping lõpetada. ESS §-s 100 reguleerib sideteenuse lepingu ülesütlemise aluseid. ESS § 100 lg 2 kohaselt on sideettevõtjal õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda vaid juhul, kui sideteenuse osutamist on piiratud ESS § 98 lg 1 punktide 1–3 ja 5 alusel ning piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates. Nendeks alusteks on juhud, kui tarbija on lepingut rikkunud ja kui kaupleja on andnud rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja ja kui tarbija ei ole rikkumist kõrvaldanud.

Asjaolu, mis annaks Kauplejale õiguse leping Tarbijaga üles öelda, antud asjas puudub. Tarbija ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud.

Poolte vaidlusküsimuseks on, kas pärast Kauplejapoolset lepingu lõpetamist pidi Tarbija  maksma Kauplejale jätkuvalt tasu seadmete eest.

 Kaupleja on vastuväidetes osutanud üldtingimustele (punktid 4.7, 4.8, 4.22 ja 9) ning väitis, et seadmete osas jätkus poole vahel rendisuhe.  Kaupleja väidetel tekkis Tarbijal seadmete rendi tasumise kohustus siis, kui  Kaupleja oli pärast meeldetuletuskirja väljastanud rendiarved.

Komisjon Kauplejaga ei nõustu.  Meeldetuletuskiri  03.10.2023 ja arvete esitamine  pärast 15 kuu möödumist lepingu lõppemisest ei tõenda rendisuhte jätkumist.  Kaupleja tugines oma vastuväidetes üldtingimustele, kuid ei ole tõendanud, et need olid pooltevahelise lepingu lahutamatuks osaks. VÕS § 37 järgi on tüüptingimused lepingu osaks, kui tüüptingimuste kasutaja neile kui lepinguosale enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajal selgelt viitas ja teisel poolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimuste muutumist lepingu osaks peab tõendama tüüptingimuste kasutaja. Asjas puudub tõend, et enne  lepingu sõlmimist või lepingu sõlmise ajal teavitati Tarbijat üldtingimustest. Tootelepingul puudub Tarbija allkiri ning usaldusväärset tõendit üldtingimuste teatavaks tegemisest ei ole Kaupleja esitanud. Komisjonile ei ole esitatud üldtingimusi, mis kehtisid Tarbijaga lepingu sõlmisel.

Seega puuduvad usaldusväärsed tõendid, et Kaupleja tüüptingimused olid sideteenuse osutamise lepingu lahutamatuks.

Sideteenuse osas kohaldatakse elektroonilise side seadust (ESS). ESS § 91 lg 3 järgi kohaldatakse eriseadusega reguleerimata küsimustes sellele lepingule võlaõigusseaduse sätteid. ESS § 92 lg 1 kohaselt on sideettevõtjal ja lõppkasutajal õigus vabalt kokku leppida sideteenuse lepingu tingimustes, arvestades käesolevast seadusest tulenevate piirangutega ja lõppkasutajate õiguste kaitseks kehtestatud kitsendustega.  ESS § 92 lg 2 kohaselt sideteenuse lepingu tingimus, millega piiratakse lõppkasutaja õigusi, võrreldes seaduses sätestatuga, on tühine.

Pooled ei vaidle asjaolu osas, et Kaupleja lõpetas Tarbijaga lepingu arvates 05.06.2022, teatades, et uueks operaatoriks on Rednet  OÜ, kellega tuleb sõlmida uus leping. Kaupleja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta teatas Tarbijale seadmete rendi jätkumisest ning esitas igakuiselt vastavad arved.

Tarbija sõlmis Rednet OÜ-ga uue lepingu. Tarbija on väitnud, et  Kauplejalt meeldetuletuskirja saamine oli talle üllatuseks, sest lepinguline suhe oli lõppenud.

Kaupleja ei ole esitanud ühtegi õiguslikku alust, mis andis talle õiguse  sideteenuse osutamise leping lõpetada. ESS §-s 100 reguleerib sideteenuse lepingu ülesütlemise aluseid. ESS § 100 lg 2 kohaselt on sideettevõtjal õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda vaid juhul, kui sideteenuse osutamist on piiratud ESS § 98 lg 1 punktide 1–3 ja 5 alusel ning piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates. Nendeks alusteks on juhud, kui tarbija on lepingut rikkunud ja kui kaupleja on andnud rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja ja kui tarbija ei ole rikkumist kõrvaldanud.

Asjaolu, mis annaks Kauplejale õiguse leping Tarbijaga üles öelda, antud asjas puudub. Tarbija ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud.

Kaupleja 01.06. 2022 teate sisust järeldab komisjon, et Kaupleja tahe oli lepingust tekkinud kohustused ja õigused teisele isikule üle anda. Sellise sisuga teate saamisel oleks iga samas olukorras heas usus tegutsev mõistlik isik aru saanud, et tema jaoks muutub vaid teenuse osutaja. Tarbija oli Kaupleja teate ja tema hilisema tegevuse põhjal õigustatud järeldama, et lepingust tekkinud kohustused tuleb edaspidi täita uuele operaatorile.

Sideteenuse lepingu ülesütlemine on reguleeritud ESS §-s 100, mille lõike 2 järgi on sideettevõtjal õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, kui sideteenuse osutamist on tarbijale eelnevalt piiratud seaduse § 98 lõike 1 punktide 1-3 ja 5 ettenähtud alustel ja piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates. Osundatud seaduste järgi on kauplejal õigus leping seaduses ettenähtud korras üles öelda vaid juhul kui 1) tarbija on lepingut rikkunud, 2) kaupleja on andnud rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja ja 3) tarbija ei ole rikkumist kõrvaldanud.

Tarbija esitas kaupleja vastu nõude paludes tuvastada, et seoses sideteenuse osutamise lõpetamisega tarbijal puudub kohustus tasuda teenuse osutamise lõpetamise järgselt rendile antud seadmete eest tasu. Tarbija nõue oli põhjendatud, komisjon rahuldas selle.

ESS § 99 järgi võib sideettevõtja ühepoolselt muuta sideteenuse lepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest või kui pärast sideteenuse lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb sideettevõtjal lepingu täitmise kulude oluline suurenemine (lg 1). Lisaks seaduses sätestatule võib sideettevõtja muuta sideteenuse lepingut vastavalt sideteenuse lepingus sätestatud tingimustele. Sideettevõtja ei või muuta tähtajalise kohustusega sideteenuse lepingu tasu ja sideteenuse põhiomadusi ühepoolselt tarbija kahjuks sidusustähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud õigusakti muutmisest või valitsusasutuse otsusest (lg 2’). Lepingu muutmise kavatsusest tuleb teavitada vähemalt üks kuu ette teatega, mis on pealkirjastatud „Lepingu muutmine” ning teates tuleb märkida muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega mittenõustumise korral leping lisakuludeta üles öelda ühe kuu jooksul pärast vastava teate saamist ning tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus (lg 3).

Komisjon ei jaga kaupleja arusaama selles, et tarbijale teenusepakkuja vahetumisega seonduva teabe andmise eest oli määruse nr 79 § 2 1.lõike alusel vastutav üksnes uus teenuse osutaja. Kaupleja viidatud määrus nr 79 on kehtestatud ESS § 89 lg 10 alusel eesmärgiga tagada kliendile, kelle algatusel toimub sideteenuse osutaja vahetus, numbriliikuvus ja sideteenuse katkematus. Kõnealusel juhul sellist olukorda ei ole. Ka ei ole kaupleja selgitus sisuliselt õige, kuivõrd määruse nr 79 § 2 lg 1 järgi lasub asjakohase teabe andmise kohustus nii teenuse osutajal (§ 1 p1) kui ka uuel teenuse osutajal (§ 1 p 2).

Komisjoni hinnangul on tootelepinguga tarbija kasutusse antud seadmed hinnatavad terminalseadmetena, mille kasutamine on olemuslikult seotud sideteenuse osutamisega. Kaupleja ei ole tõendanud, et oleks tarbijale lepingu sõlmimisel selgitanud, et seadmete rent ei ole seotud sideteenuse paketiga. Kaupleja ei ole ka komisjonile selgitanud, kas tarbija kasutusse antud terminalseadmed on kasutatavad teise sideettevõtja sidevõrgus või mitte. Samuti ei ole kaupleja teatanud tarbijale, et soovib tarbijalt terminalseadmete tagastamist või nende endale jätmise soovi korral seadmete jääkväärtuse hüvitamist.

Sideteenuse lepingu ülesütlemine on reguleeritud ESS §-s 100, mille lõike 2 järgi on sideettevõtjal õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, kui sideteenuse osutamist on tarbijale eelnevalt piiratud seaduse § 98 lõike 1 punktide 1-3 ja 5 ettenähtud alustel ja piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates. Osundatud seaduste järgi on kauplejal õigus seaduses ettenähtud korras leping üles öelda vaid juhul kui 1) tarbija on lepingut rikkunud, 2) kaupleja on andnud rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja ja 3) tarbija ei ole rikkumist kõrvaldanud.

Lepingu lõppenuks lugemise teate vormistamine kõikidele klientidele masskirjana ei ole hinnatav sideteenuse lepingu ülesütlemise avaldusena, kuivõrd adressaadita masskirjas ei ole tuginetud ega saadudki tugineda tarbijapoolsele lepingu rikkumisele.

Komisjoni hinnangul on olukorras, kus kaupleja vähendas teenust ilma ette teatamata ja tarbijale õigusi selgitamata, tarbijale esitatud arve oli vaid osaliselt põhjendatud, tarbija esitas arvele põhjendatud vastuväite ja kaupleja jättis tarbija pretensiooni tähelepanuta, tarbija poolt tasumata arve (15,08) üleandmine sissenõudmisteenuse osutajale vastuolus hea usu põhimõttega. Komisjon juhib kaupleja tähelepanu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 138, mille järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus; lubatud ei ole õiguse teostamine selliselt, et eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

VÕS § 113 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd kaupleja ei ole komisjonile lepingut esitanud, lähtub komisjon seadusjärgse viivitusintressi määrast.

Tarbija esitas kaupleja vastu nõude paludes tuvastada, et seoses sideteenuse osutamise lõpetamisega puudub tarbijal kohustus tasuda teenuse osutamise lõpetamise järgselt rendile antud seadmete eest tasu. Tarbija nõue oli põhjendatud, komisjon rahuldas selle.

Tarbija esitas kaupleja vastu nõude paludes tuvastada, et seoses sideteenuse osutamise lõpetamisega puudub tarbijal kohustus tasuda teenuse osutamise lõpetamise järgselt rendile antud seadmete eest tasu. Tarbija nõue oli põhjendatud, komisjon rahuldas selle.

Tarbija esitas kaupleja vastu nõude paludes tuvastada, et seoses sideteenuse osutamise lõpetamisega puudub tarbijal kohustus tasuda teenuse osutamise lõpetamise järgselt rendile antud seadmete eest tasu. Tarbija nõue oli põhjendatud, komisjon rahuldas selle.

 

 

Tarbija esitas kaupleja vastu nõude paludes tuvastada, et seoses sideteenuse osutamise lõpetamisega tarbijal puudub kohustus tasuda teenuse osutamise lõpetamise järgselt rendile antud seadmete eest tasu. Tarbija nõue oli põhjendatud, komisjon rahuldas selle.

Tarbija esitas kaupleja vastu nõude paludes tuvastada, et kauplejal puuduvad  tarbija suhtes lepingust tulenevad rahalised nõuded. Komisjon rahuldas tarbija tuvastusnõude. Tarbija palus kauplejalt välja mõista ka seadme hoiustamisega seotud hüvitisnõude, komisjon jättis nõude tõendamatuse põhjusel rahuldamata.

 

Tarbija esitas kaupleja vastu nõude paludes tuvastada, et seoses sideteenuse osutamise lõpetamisega tarbijal puudub kohustus tasuda teenuse osutamise lõpetamise järgselt rendile antud seadmete eest tasu. Tarbija nõue oli põhjendatud, komisjon rahuldas selle.

Tarbija esitas kaupleja vastu nõude paludes tuvastada, et seoses sideteenuse osutamise lõpetamisega tarbijal puudub kohustus tasuda teenuse osutamise lõpetamise järgselt rendile antud seadmete eest tasu. Tarbija nõue oli põhjendatud, komisjon rahuldas selle.

Tarbija esitas kaupleja vastu nõude paludes tuvastada, et seoses sideteenuse osutamise lõpetamisega tarbijal puudub kohustus tasuda teenuse osutamise lõpetamise järgselt rendile antud seadmete eest tasu. Tarbija nõue oli põhjendatud, komisjon rahuldas selle.

Tarbija esitas kaupleja vastu nõude paludes tuvastada, et seoses sideteenuse osutamise lõpetamisega tarbijal puudub kohustus tasuda teenuse osutamise lõpetamise järgselt rendile antud seadmete eest tasu. Tarbija nõue oli põhjendatud, komisjon rahuldas selle.