Hobby Hall Group OÜ (14628015)

Arvestades asjaolu, et akti on koostanud kaupleja (Hobby Hall Group OÜ) ise, ei ole põhistamata dokumendil komisjoni arvates eksperdi arvamuse tähendust. Tegemist on kaupleja õigusliku positsiooni väljendava dokumendiga.

Tarbija ei teavitanud puudustest mõistliku ajajooksul. Seetõttu ei või ostja VÕS § 220 lg 3 tulenevalt väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 220 näol ei ole seejuures tegemist formaalse sättega, vaid paragrahviga, mis sätestab põhimõttelised nõuded õiguskindluse tagamiseks. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes II (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Võlaõigusseadus II, lk 113) märgitakse VÕS § 220 kommentaarina, et paragrahvi peamine eesmärk on tagada, et müüdud asja puuduste üle peetavad vaidlused lahendataks võimalikult ruttu pärast vastava puuduse ilmnemist. See väldib esmalt tõendamisraskusi, teisalt aitab tagada müüja õigustatud huvide kaitse. Mida rohkem aega möödub puuduse ilmnemisest ja mida hiljem müüjat väidetavast puudusest teavitatakse, seda keerukam on vaidluse korral puudusega seotud asjaolusid tõendada ning ka müüjal võib osutuda võimatuks enda kaitseks tõendite esitamine olukorras, kus tegelikku põhjust on keeruline välja selgitada.

 

Tarbija ostis telerile. Pakendi avamisel selgus, et toode on defektiga. kaupleja keeldus toote parandamisest leides, et tegemist on mehaanilise vigastusega, mille tõttu garantii ei kehti. Komisjon leidis, et Kaupleja ei ole tõendanud, et Tarbijale üleantud kaup oli puuduseta. Komisjon rahuldas Tarbija avalduse.

Pooled sõlmisid müügilepingu ja sellega seotud tarbijakrediidilepingu.

Puudub vaidlus selle üle, et lepingust taganemine oli kehtiv.

Vastavalt VÕS § 414 lg 3, "kui müüja ei täida tarbijakrediidilepinguga seotud müügilepingust tulenevat asja üleandmise kohustust või kui asi ei vasta lepingutingimustele ning müüja on õigustamatult keeldunud tarbija õiguskaitsevahendite rahuldamisest, võib tarbija müügilepingu alusel krediidiandja suhtes keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kui tarbija on taganenud müügilepingust, võib ta taganeda ka müügilepinguga seotud krediidilepingust". Viidatu viimane lause sätestab tarbija õiguse tarbijakrediidilepingust taganemiseks.

VÕS § 414 lõige 2 ja ülamärkega lõiked 2 on seotud taganemisõigusega, mis on sätestatud VÕS § 409 ja ei ole seetõttu antud õigussuhtele rakendatavad.

Kui krediidilepingust taganetakse, ei laiene taganemisõigus krediidi kasutamise eest tasutud intressile. Seega ei saa intressi tagasi nõuda krediidiandjalt.

Tarbijal on seadusest tulenev õigus taganeda müügilepingust ja krediidilepingust. Lepingust taganemise eesmärk on, et pooled peavad lepingust taganemise järel olema olukorras, mis on võimalikult lähedane lepingu sõlmimise eelsele olukorrale.

Kuna müügilepingust on kehtivalt taganetud, tekib müüjal VÕS § 189 lg 1 alusel kohustus saadu tagastamiseks. Viidatud sätte viimane lause kohustab müüjat "tagastatavalt rahalt tasuma intressi raha saamisest alates.". Poolte õigussuhtes oli intressiks krediidilepingus sätestatud intressimäär. Intressi summaks kujunes 176 eurot. Tulenevalt VÕS § 189 lg 1 viimasest lausest peab müüja 176 eurot lepingust taganemisel tarbijale tagastama.

Alternatiivse käsitluse alusel võib tarbija müüjalt nõuda intressi VÕS intressi regulatsiooni alusel ning osas, mis VÕS sätestatud intress ei kata tegelikult tasutud intressi, võib tarbija müüjalt nõuda intressi tasumist VÕS § 115 jt kahju hüvitamise sätete alusel.

Tarbija tellis e-poest õhksoojuspumba. Mõni päev hiljem muutis ta tellimuse asendades õhksoojuspumba võimsamaga. Tarbijale paigaldati juulikuus õhksoojuspump, mis vastas esmasele tellimusele mitte muudetud tellimusele. Tarbija avastas külmade saabudes, et talle on paigaldatud vale toode ja nõudis selle lepingukohase tootega. Kaupleja keeldus leides, et tarbija oleks pidanud koheselt tuvastama eksimuse. Komisjon rahuldas tarbija avalduse, kuna lepingu täitmine ei ole võimatu ega ebaproportsionaalselt koormav.

VÕS § 209 lg 4 ls 3 kohaselt, kui asja vedamine on ette nähtud tarbijalemüügi puhul, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel ostja valdusesse. Kui kullerteenuse vahendamise eest vastutab kaupleja, siis vastutab kaupleja kauba üleandmise eest tarbijale.

Vastavalt VÕS § 222 lg-le 1 kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Kui asja parandamist võib pidada ebamõistlikuks, siis võib kaupleja tagastada toote maksumuse arvestades ka tarbija poolt saadud kasu asja kaustamisest.

Tarbija tellis teleripuldi, mis talle ei sobinud ning tagastas selle. Toote tagastamisel kaupleja vigu ei tuvastanud. Vead selgusid alles hilisemal ülevaatusel. Samas ei ole kaupleja suutnud tõendada, et vead olid tekkinud tarbija tõttu.

Poolte vahel on müügileping. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 218 lg 1 on müüja kohustus anda ostjale üle lepingutingimustele vastav asi.

Müüja ei ole enda lepingukohustust täitnud. Tarbijale üleantud asi on kahel korral purunenud ja kaupleja on seda parandanud.

Asja purunemine on asja oluline puudus, sest tarbija ei saa asja eesmärgipäraselt kasutada, seega on kaupleja oluliselt lepingut rikkunud võlaõigusseaduse § 116 lg 2 p 1 mõttes ja tarbijal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid ja lepingust taganeda.

Lepingust taganemine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kaupleja on tarbija tahteavalduse kätte saanud hiljemalt koos tarbija avaldusega tarbijavaidluste komisjonile, mis esitati kauplejale seisukoha andmiseks.

Kaupleja väide, et taganemisõigus tekib alles asja kolmanda purunemise korral, ei ole õige. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 223 lg 1 müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

Seega tekib taganemisõigus seejärel, kui asi teistkordselt puruneb, see on eelviidatud asja parandamise ebaõnnestumine ning tegemist on olulise lepingurikkumisega.

Vastavalt võlaõigusseaduse § 189 peab lepingust taganemise korral tagastama lepingu alusel saadu. Tarbija lepingust taganemine on kehtiv ja kauplejal on kohustus tagastada saadud raha ja tarbijal on kohustus tagastada asi.

Tarbija soetas Kaupleja e-poest õhksoojuspumba koos tasuta paigaldusega. Veebilehel olnud info kohaselt kohaselt sobis pump kuni 60 m2 pinna kütmiseks. Kui seade oli paigaldatud, selgus, et konkreetne õhksoojuspump sobib 60 m2 pinnale vaid lisakütteks ning ei ole piisav ainsa kütteliigina. Komisjon leidis, et Kaupleja poolt müüdud kaup ei vastanud lepingutingimustele on Tarbijal õigus nõuda kauba asendamist lepingutingimustele vastava asjaga.

Tarbija tellis kaupleja e-poest kaupleja e-kauplusest hansapost.ee nurgadiivanvoodi Karol. Peale aasta kasutamist ilmnesid diivanil olulised puudused seljatugi ja istumisosa ära vajunud. 20.11.2020 vaatas diivani tarbija tellimusel üle ekspert, kelle hinnangul olid diivanil tootmisvead, mida ei ole võimalik parandada. 04.12.2020 esitas tarbija kauplejale kirjaliku kaebuse kauba puuduste kohta. 30.12.2020 tarbija utiliseeris diivani, kuna see oli kasutuskõlbmatu ning tarbija ei olnud teadlik selle säilitamise vajadusest, kaupleja ei olnud selleks ajaks kaebust lahendanud. Jaanuari lõpus 2021 võttis kaupleja tarbijaga telefoni teel ühendust, et kokku leppida toote ülevaatamine. 09.02.2021 vastas kaupleja, et ta ei ole andnud nõusolekut vaidlusaluse toote utiliseerimiseks ning oleks soovinud toote üle vaadata ja hinnata toote parandamise võimalusi. Hea tahtemärgiks nõustus kaupleja hüvitama 60 eurot.
VÕS § 229 lg 1 kohaselt kui ostja on asja oma valdusse võtnud, kuid kavatseb lepingust taganeda või nõuab asja asendamist või kasutab muud õigust, mille tulemusena asi tuleb tagastada, peab ta tarvitusele võtma mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks.

Tarbija ei ole VÕS § 229 lg 1 nõudeid täitnud ja on diivani utiliseerinud. Sellega on ta muuhulgas jätnud kauplejat võimalusest esitada regressinõude diivanitootja vastu. Kaupleja nõustus, et ta on tarbija kaebust menetlenud põhjendamatult kaua ning nõus maksma tarbijale hüvitist 60 eurot (spetsialisti arvamuse tasu). Komisjon leidis, et kaupleja peab tarbijale tasuma 60 eurot.

Kui veebikeskkonnas ostetud kaup erineb oluliselt selle reklaamimisel kasutatud piltidel kujutatud kaubast, on tarbijal õigus lepingust taganeda tuginedes asja lepingutingimustele mittevastavusele ning nõuda lisaks kauba maksumusele ka tema poolt tasutud transpordikulude hüvitamist.

Tarbija ostis kauplejalt 2018. aasta juunis beebimonitori, millel aprillis 2020 ilmnesid probleemid. Tarbija soovis saata asja garantiiremonti. Lisaks saatis tarbija garantiiremonti elektriauto. Kaupleja saatis asjadele järgi Omniva kulleri. Elektriauto tagastati pärast remonti tarbijale, beebimonitor kadus. Komisjon pidas õiguslikult usutavaks, et asi läks kaduma kullerteenuse osutamise käigus või siis kui selle hävimise ja kahjustamise riisikot kandis kaupleja. Komisjon kohustas kauplejat asendama kaotsiläinud asja samaväärse asjaga või uue asjaga.

Tarbija sõlmis kauplejaga müügilepingu, millega soetas endale lamellrehvid. 6000 km läbimise järgselt oli rehvimuster poole võrra vähenenud. Kaupleja suunas tarbija rehvide maaletooja juurde, kes leidis, et tegemist on loomuliku kulumisega. Kaupleja taganemisega ei nõustunud. Komisjon nõustus, et tegemist on rehvide loomuliku kulumisega ning leidis, et lepingust taganemiseks puudub alus, kuna pole täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks.

Märksõnad: müügileping, tolmuimeja, parandamise ebaõnnestumine, lepingust taganemine
Sisu: tarbija ostetud tolmuimejal ilmnes puudus. Kaupleja parandas puuduse, tagastas toote tarbijale, kuid tolmuimeja ei töötanud ka pärast parandustöid. Tarbija soovis toote asendamist või lepingust taganeda, kuid Kaupleja ei vastanud tarbijale, kuid teavitas alles komisjoni menetluse ajal toote parandamisest. Komisjoni hinnangul tuleb kauplejal toode asendada või tagastada tarbijale raha. Igapäevaselt kasutatava kodumasina remondiaeg ei olnud mõistlik ja tekitas tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi.
VÕS § 217 lg 1 ja lg 2, § 218 lg 2, § 222 lg 1, § 223

Märksõnad: müügileping, puudusega kaup, kauba parandamise nõue
Tarbija ostetud kohvimasina töös ilmnesid tõrked. Kaupleja hinnangul tekkis kauba puudus mehaaniliste vigastuste tõttu, mistõttu keeldus Kaupleja kauba parandamisest. Komisjoni hinnangul ei ole Tarbija tõendanud, et enne kauba Kauplejale saatmist kohvimasinal mehaanilisi vigastusi ei olnud. Komisjon jättis Tarbija nõude tasuta parandamiseks rahuldamata.
VÕS § 218 lg 2, § 208 lg 1, § 217 lg 1

Pooled sõlmisid müügilepingu, toote garantiiajal tekkis müüdud asjal puudus(leke) mis kuulub kõrvaldamisele garantiikorras.

Poolte esitatu kohaselt kuulus puudus garantiikorras kõrvaldamisele, garantiikohustuse mittetäitmise ainsa põhjusena esitas kaupleja lõhutud elektroonikabloki.

Kaupleja väide, et garantiikohustus puudub, tugineb üksnes kaupleja vastusele lisatud garantiiaktile, mis on koostatud kaupleja enda poolt pärast lepingu sõlmimist tarbijaga. Nimetatud dokument ei tõenda garantiikohustuse puudumist. Kaupleja oleks pidanud tõendama, et vastavalt pooltevahelisele lepingule ei kehti garantii, kui asjal on peale garantii korras kõrvaldatava puuduse muu vigastus. Kaupleja ei ole seda tõendanud.

Boileri lekke ja elektroonikabloki vigastus ei ole omavahel seotud ja need ei mõjuta teineteist. Kui müügilepingus ja/või garantiilepingus on säte, mille sisu on, et garantiist tulenev kaupleja kohustus lõpeb, kui boileri kasutaja tekitab näiteks boileri välispinnale kriimu või tekitab prao elektroonikabloki korpusse nii, et elektroonikablokk vaatamata sellele jätkuvalt toimib, on selline tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 mõttes. Kui seadmel tekib garantiikorras kõrvaldatav puudus ja see ei ole seotud muu seadmele tekkinud kahjustusega, mis ei mõjuta seadme toimimist ega eeltoodud puuduse tekkimist, siis ei saa tüüptingimusega garantiikohustust välistada.

Pooltel on vaidlus selle üle, millal tekkis boileri elektroonikabloki vigastus. Kumbki pooltest ei ole vigastuse tekkimise aja kohta tõendeid esitanud. Esitatud asjaolude kohaselt oli boileri puuduseks, kui tarbija selle remonti saatis, leke.

Boileri elektroonikabloki vigastus on tõenäoliselt tekkinud pärast boileri maha monteerimist - siis, kui see oli tarbija valduses või, kui see oli kaupleja valduses.

Arvestades esitatud fotosid on elektroonikaploki vigastus kergesti märgatav. Kaupleja pidi boilerit vastu võttes sellist puudust märkama ja selle fikseerima, kaupleja võttis boileri märkusteta vastu. Asjaolusid arvestades on eluliselt usutav, et elektroonikabloki vigastus tekkis ajal, kui boiler oli kaupleja valduses.

Esitatud tõendite alusel on kaupleja enda lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100) jättes boileri garantiikorras remontimata ja kahjustades boilerit ajal, kui see oli kaupleja valduses.

Tarbijal on õigus nõuda lepingu täitmist boileri lekke ja garantiibloki remonti. Kui kaupleja seda ei tee, võib tarbija esitada kauplejale (näiteks e-kirja teel)lepingust taganemise avalduse ja kauplejal tekib seejärel tarbijalt saadud raha tagasimaksmise kohustus ja boileri tagasisaamise õigus. Kaupleja peab korraldama boileri mahamonteerimise ja transpordi või kandma sellega seotud mõistlikud kulud. Kaupleja vastutust välistavaid või rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole. 

Lepingust taganemise korral peab kaupleja viivitamatult tarbijale tagastama saadud rahasumma ning kauplejal on õigus saada tagasi boiler VÕS § 189 jt alusel.